Muuga- ja Mähe-laadseid suvilarajoone võib leiab ka Skandinaavias. Näiteks Rootsis asuva Landskrona linna keskel on suurte korrusmajade kõrval väike armas suvilarajoon.
Galerii: rootslaste minisuvilad keset linna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi esimesed potipõllunduslikud aiamaad loodi 1895. aastal Malmös ning seejärel 1904. aastal Stockholmis. Kohalikud võimud said inspiratsiooni sotsiaaldemokraatide liidrilt ja ühiskondlikult väga hinnatud naiselt Anna Lindhagenilt, kes oli külastanud sarnaseid aedu Kopenhaagenis ja sattunud neist vaimustusse. Oma esimeses raamatus kirjutas ta aiakeste kasulikkusest:
Perekonnale on selline aiamaa justkui ühenduskoht, kuhu kõik liikmed saavad kokku tulla ning teha nii aiatöid kui ka niisama lõõgastuda. Pereisa, kes on pidanud elama kitsas korteris ruumipuuduses, saab nüüd hoolitseda perekonna eest vabas õhus ning tunda end ühtlasi ka krundi eest vastutavana.
On räägitud, et Anna Lindhagen kohtus ka Leniniga, kui ta sõitis Šveitsi eksiilist läbi Stockholmi tagasi Venemaale pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni. Lindhagen kutsus Leninit "Barnängeni" aedu vaatama, et talle aiakeste häid külgi tutvustada. Aiad aga ei suutnud leida Lenini heakskiitu. Leninit ei huvitanud sellised tegevused karvavõrdki. Tema arvates tähendas selline potipõllundus vaid poliitilist laiskust ja klassivõitlust ning töötajad ei oleks pidanud end aiandusega kurnama, vaid pühendama proletariaatide revolutsioonile.