/nginx/o/2014/08/01/3246241t1hbc17.jpg)
Digiallkiri ja elektrooniline identiteet saavad vaid mõne aasta pärast ka ülejäänud Euroopas sama loomulikuks osaks igapäevaelust, nagu need on juba praegu Eestis – 2018. aastal peaksid kõigi ELi maade riigiasutused vastastikku tunnistama digiallkirju ja e-identiteete, kirjutab Eurokratt.
Eelmisel nädalal kiideti heaks määrus eIDAS, mis ühtlustab ELis arusaama elektroonilisest identiteedist ja digiallkirjast. See tähendab, et tulevikus ei peaks me enam mõtlema sellele, kuidas kiiresti allkirjastada dokumente, mida on tarvis esitada mõnes teises liikmesriigis asuvale asutusele.
«Eesti äriregister võtab vastu Leedu digiallkirjaga aastaaruande, eesti tudeng saab aga Rootsis taotleda õppetoetust, kasutades Eesti ID-kaarti,» selgitas Luukas Ilves, kes töötab Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi meeskonnas.
Ta lisas, et Eesti on Euroopas turvalise elektroonilise identiteedi ja allkirja kasutamisel üks eesrindlikumaid – siin antakse aastas peaaegu 50 miljonit digiallkirja, ID-kaarti ja Mobiil-ID-d kasutatakse laialdaselt nii era- kui ka avalikus sektoris. Eesti on selles küsimuses eestvedaja rollis ka Euroopa Liidus laiemalt ja toetab igati määrust, mis kehtestab ELis usaldusteenuste (näiteks digiallkirja) ja e-identiteedi vastastikuse tunnustamise. Nii on Eesti valitsuse üks eesmärke, et aastaks 2020 kasutaks 20 protsenti eurooplastest digiallkirja.