/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/07/14/401722t1h3c0c.jpg)
Eesti pooldab senisest palju rangema järelevalve sisseseadmist euroliidu liikmesriikide rahanduse üle, selgub meie ametlikest seisukohtadest teisipäeval lõppenud Ecofini koosolekul.
Eesti pooldab euromaade rahanduse ranget kontrolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgse kava järgi käivitub uuel aastal uus riikide rahanduse kontrollimise kord. Eestikeelsed dokumendid nimetavad seda miskipärast Euroopa semestriks.
Euroopa semester tähendab seda, et liikmesriigid esitavad 2011. aasta aprillis majandusprogrammi ja reformikava. Komisjon analüüsib programme ning juulis on nõukogul võimalik komisjoni hinnangute alusel teha riigipõhiseid poliitikasoovitusi.
Majandusprogrammidega esitatav eelarve informatsioon peab sisaldama jooksva aasta eelarve prognoosi, eelarveprognooside aluseks olevad makromajanduslikku stsenaariumit, järgneva aasta eelarveplaane.
Euroopa Komisjoni erilise tähelepanu all on liikmesmaade riigivõlg ja eelarve täitmine. Juhul, kui liikmesriik ei täida soovitusi, võivad järgneda karistused. Peamiselt on juttu euroliidu toetuste külmutamisest.
Eurotsooni rahandusministrid alustasid riikide rahanduse analüüsimist juba sel nädalal. Esmaspäeval oli Brüsselis kõne all Hispaania ja Soome majanduse olukord.
Eurogrupi president Jean-Claude Juncker ütles esmaspäeval Brüsselis, et kuigi Hispaania ja Soome probleemid pole võrreldavad, siis saavad mõlemad riigid kirja soovitustega. Juncker polnud nõus avalikustama riikide valitsustele tehtud soovitusi.
Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn märkis samal pressikonverentsil, et Soome majanduses on struktuurseid probleeme, mis vajavad lahendust.
Senisest palju rangem kontroll euroliidu liikmete majanduse ja rahanduse üle tõusis päevakorrale võlakriisi puhkedes, kui selgus, et Kreeka ei saa hakkama võlakoormaga ja ka Hispaanial on sellega probleeme.
Euroala juhtriikide liidrid Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsler Angela Merkel toonitas pärast juunis toimunud ülemkogu, et veel sel aastal lepivad euroliidu riigid kokku eelarve tasakaalu kontrolli tingimused ja selle rikkumise eest määratavad karistused.