Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/04/06/1675732t1hb815.jpg)
Viimastel aastatel on omavalitsused euroraha toel püstitanud üle Eesti mitu jäätmejaama, kuid neid ei kasutata. Prügifirmade esindajad nimetavad neid mõttetuteks rajatisteks, kirjutab Äripäev.
Raplamaa omavalitsustele kuuluv Mäepere jäätmejaam on kahjumlikult toimetanud juba vähemalt 2008. aastast – varasemaid aruandeid äriregister ei näita. Kahjumi peamine põhjus on põhivara ehk sama jäätmepressi amortisatsioon, mida ei suudeta katta. Pole lihtsalt piisavalt tööd ja tulu. See tähendab, et iga-aastane miinus jääb umbes 30 000 euro juurde. Rapla on üks esimesi jäätmejaamu, mis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu tuleva euroraha abil Eestis valmis. Kokku on riik jäätmejaamade projektidesse suunanud KIKi kaudu miljoneid eurosid, millele lisandus kohalike omavalitsuste enda panus.
Loe pikemalt Äripäevast.