Etteva­l­mis­tus €-päevaks on Eesti kätes

Euro tähis Euroopa Keskpanga peahoone ees Frankfurdis Foto: AFP / Scanpix

Pärast erinevaid otsustusi ELi võimukoridorides jõuab meie eurole üleminekukava põhiraskus nüüd Eestisse, kus tuleb vähem kui poole aastaga ära teha kõik praktilised ettevalmistused. Samas osalevad ettevalmistustes aktiivselt ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.

Viimane kavandab tutvustada Eesti inimestele põhjalikult euroraha turvaelemente, Euroopa Komisjon aga jälgib ettevalmistusi, annab varasema kogemuse põhjal soovitusi ning koostab enne üleminekut koguni kaks raportit praktiliste ettevalmistuste käigu kohta.

Need puudutavad ka üldisemalt kogu euroala võimalikke laienemisplaane, ent tänavu keskenduvad Eestile, kes on lähiajal ainus eurole ülemineja. Esimene komisjoni raport ilmub juba 21. juulil ja teine on tulemas sügisel.

Komisjon kaasrahastab ka infokampaaniat, mis on tõenäoliselt Eestis laialt nähtav ja massiivne.

Komisjon peab muu hulgas oluliseks, et pankadesse jõutaks aegsasti piisavalt euro sularaha laiali vedada. Kuna üleminek toimub jaanuaris, tuleb arvestada ka ilmastikuoludega. Euro paberraha tuuakse Eestisse ilmselt Soome keskpangast, ka Eesti kaardiga mündid valmistatakse Soome rahapajas. Sealsamas on valminud ka Sloveenia ja Küprose euromündid.

Iga euroriik tohib valmistada ühe uue kahe-eurose mälestusmündi aastas, mis kehtib kõikjal euroalas. Kollektsionääride jaoks tohib valmistada ka harilikust erineva nominaali ja mõõtudega münte, need kehtivad aga ainult konkreetses riigis.

Müntide laialivedu pankadesse algab septembris, paberraha jaotus jääb detsembrisse.

Pärast 1. jaanuari €-päeva on põhiliseks eurode saamise allikaks pangad, sularahaautomaadid ja kauplused, kus veel kaks nädalat võib ka kroonides maksta. Sularahaautomaadid annavad aga alates 1. jaanuari keskööst välja üksnes eurosid.

Pankades saab jaanuari algus olema ülimalt töine, näiteks Slovakkias kasvas raha vahetamine ja väljavõtmine võrreldes eelmise aastaga neli korda.