/nginx/o/2012/08/22/1281882t1h8e41.jpg)
Euroopa Liit (EL) kinnitas neljapäeval ametlikult reedel jõustuvad Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mille abil loodetakse muuta Venemaa destabiliseerivat käitumist Ukraina kriisis ja mis EL-i väitel on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega.
Uued abinõud, mis kinnitati sel nädalal pärast kuudepikkust kõhklust, on suunatud Venemaa panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu.
Esimene samm piirab Venemaa riiklike pankade ligipääsu Euroopa finantsturgudele, see suurendab nende tegevuskulusid ega lase neil tõhusalt majandust toetada.
Venemaa riiklikel pankadel ja krediidiasutustel ei ole lubatud EL-is emiteerida aktsiaid ega võlakirju. Ning EL-i firmadel on keelatud nende aktsiate ja võlakirjade ostmine. Võlakirjade puhul kehtib keeld enam kui 90-päevaste võlakirjade kohta, kuna EL ei taha, et Vene pangad satuksid likviidsuskriisi.
Eelmisel aastal emiteerisid Vene pangad EL-is võlakirju 7,5 miljardi euro väärtuses.
Keelatud on relvade ja sõjalise otstarbelise tehnoloogia müük Venemaale , samuti nafta- ja gaasisektori uusima tehnoloogia müük. Analüütikute hinnangul mõjutab naftasektori keeld Venemaad tugevalt, kuna Venemaal kasutatakse laialdaselt lääne puurimisseadmeid.
Eelmisel aastal oli EL-i relvaeksport Venemaale 300 miljonit eurot ja Venemaa relvaeksport Venemaale 3,2 miljardit eurot, kirjutab Dagens Industri.
EL rõhutas ametlike teadete lehes EU Official Journal, et Venemaa-vastased sanktsioonid on proportsionaalsed ja avaldavad EL-ile minimaalset mõju. EL-i riike kohustatakse vastavalt oma seadustele trahvima Euroopa panku ja firmasid, mis sanktsioone rikuvad. EL-il seda õigust ei ole.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)