Juhtkiri: 15,6466

Euroopa ühisraha euro kujutis Euroopa Keskpanga peahoone ees Frankfurdis. Foto: SCANPIX

Raam on olemas, pilti tuleb edasi maalida

Eestist saab euroala osa. Vahetuse ajal ei tule ühe euro eest vastu anda ei rohkem ega vähem kroone, kui siiani teadnud oleme (15,6466). Pealkirjas mainitud arv ei ole küll elu mõtte lühike kokkuvõte, aga on kindlasti märk sellest, et Eestil on hästi läinud. Mida usaldusväärsem, kindlam ja selgem on majanduselu raamiv rahasüsteem, seda paremini saame pühendada jõudu ja aega oma tööde ning muude tegemiste sisule. Euroga saame ühe tubli raamiserva juurde, aga pilti tuleb igaühel meist ja Eesti inimestena üheskoos edasi maalida.

Euroalaga liitumine kasvatab usaldust Eesti majanduse vastu ja lihtsustab väliskaubandust. Meie inimestel, kes on kodulaenu võtnud eurodes, aga palka saavad kroonides, kaob põhjus peljata devalveerimist. Välismaalastel, kes tahavad oma raha Eestisse investeerida, pole samuti enam tarvis vaevata oma pead küsimusega, kas ühe põneva väikeriigi krooni kurss püsib või mitte.

Rohkem investeeringuid tähendab üksiti ka rohkem töökohti. Ära jäävad raha vahetamise kulud jne. Kardame hinnatõusu, aga pole ka sugugi välistatud, et mõnes valdkonnas toob euro Eesti liigkõrgeid hindu hoopis allapoole.

Loodame, et ka kroonide eurodeks vahetamise tehniline pool läheb suuremate viperusteta. Seejuures võiksime kodanikena rahulikult mõelda, mida võib tõrge mõnes süsteemis meie jaoks praktiliselt tähendada, ja… võtta näiteks uusaastaööl pidutsema minnes sularaha kaasa väikese varuga vms. Eurole ülemineku korraldajatele, ametnikele, poliitikutele, pankuritele, oleks iga viga muidugi häbiks, ent vaevalt tuleb ette midagi sellist, mis meie elurütmi täiesti sassi lööb. Võimalikud väikesed ebamugavused lähevad mööda, ent suurem kasu jääb.

Muidugi ei muuda euroalaga liitumine Eestit suurriigiks. Aga tõika, et Eesti Panga president hakkab istuma Euroopa Keskpanga nõukogus samasuguse hääleõigusega, nagu on näiteks tema Saksamaa või Luksemburgi kolleegil, ei tasu ka alahinnata. Siiani oleme olnud Euroopa rahapoliitika järgijad, nüüd saab Eesti üheks otsustajatest.

Üksiti tähendab see, et Eestist hakkab tõepoolest saama Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, nagu märkis president Ilves vabariigi aastapäeva kõnes. Põhja-Euroopa riikidest on vaid Eesti euroalas, ühises viisa- ehk Schengeni ruumis, Euroopa Liidus ja NATOs.

Euroalasse pääsemine on väärikas punkt lausele, mille väljaütlemist alustasime taasiseseisvumise järel. Nüüd tulevad uued laused. Nende ütlejatele saab meie osalemine Euroopa institutsioonides olema juba iseenesest mõistetav.