/nginx/o/2014/07/01/3158665t1h46e9.jpg)
Alles see oli, kui NATO nägi välja kui uut rolli otsiv sõjaline liit, kirjutab Financial Times ning nendib, et Krimmi annekteerimine ja Ukraina idaosa destabiliseerimine Venemaa poolt on toonud NATO tagasi oma loomise ajendi manu.
NATO naaseb juurte juurde: kaitsta Euroopat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 28 NATO liidrit septembris Walesi tippkohtumisele kogunevad, on nende mõtted taas alliansi algse missiooni ehk Euroopa julgeoleku juures. Arvestades lääne lõhestatusega keset Vladimir Putini agressiivsust ei pruugi üksmeel kergelt kätte tulla.
Panused on aga tõsised – ampsates tüki naaberriigist ning võttes endale õiguse «kaitsta» kaasvenelasi kunagise Nõukogude Liidu territooriumil on Putin esitanud väljakutse külma sõja järgsele asjade korraldusele.
Ootuste kohaselt vaatab allianss tippkohtumisel tõsise pilguga üle, kas NATO jõud on uute ähvarduste tasemel. Kõige keerukamaks kujunevad arutelud artikli 5 ehk kollektiivkaitse klausli tõsiseltvõetavuse tagamise üle.
Eriti haavatavad paistavad Putini Suurvenemaa-strateegia valguses kolm väikest Baltimaad, kirjutab ajaleht oma juhtkirjas ning toonitab ka Poola palvet, et endisi nn idabloki maid ei koheldaks kui teise klassi kodanikke.