Pöördele Merkeli mõtlemises eelnes kuid kestnud surve – eriti USA valitsuse poolt, kes peab sakslannat suurima kaliibriga otsustajaks Euroopas.
Berliini kinnitusel kaalus MH17 allatulistamine üles igasuguse USA poolse surve, kirjutab Financial Times. «Kantsler otsustas, et pärast reisilennuki allatulistamist tuleb saata selge signaal,» ütles Merkeli CDU-partei välispoliitika kõneisik parlamendis Philip Missfelder.
Abiliste ja nõunike sõnutsi osutus ilmselt otsustavaks Vene presidendi Vladimir Putini reaktsioon tragöödiale. «Tal pole Putini suhtes illusioone,» ütles kõrge euroametnik, kes on antud küsimust Merkeliga isiklikult arutanud. «Protsessi jooksul on Putin talle korduvalt valetanud.»
Vahetult pärast ohvriterohket lennukatastroofi väitis Merkel, et Putinile tuleks anda veidi aega, sest õnnetus võis olla võimalus – meenutades, et pärast Poola valitsuse lennuki allakukkumist 2010. aastal Venemaal ilmutas Putin poolakate suhtes mõnda aega teatud osavõtlikkust.
Saksa ametnikud väljendasid avalikult ja ametlikult lootust, et Putin palub mässulistel õnnetuspaiga kindlustada, surnuid austada ning rahvusvahelistele uurijatele kohese juurdepääsu tagada.
Seda ei juhtunud ning Merkelile lähedase sakslasest vaatleja sõnutsi «lasid Vene võimud [oma] võimaluse käest».