/nginx/o/2013/09/05/2072343t1h72c8.jpg)
Eesti Energia teises kvartalis paistis silma edukas põlevkiviõli müük. Aastate võrdluses kasvasid märkimisväärselt nii põlevkiviõli müügimaht (+108 protsenti) kui ka müügitulud (150 protsenti). Kokku müüs ettevõte 45 tuhat tonni vedelkütuseid, mis on 23 tuhat tonni enam kui eelmise aasta teises kvartalis. Põlevkiviõli toodang kasvas 54 protsenti, ulatudes 57 tuhande tonnini.
Eesti Energia teise kvartali käive oli 205 miljonit eurot, mis on 5 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kulumieelne ärikasum vähenes aastate võrdluses 6 protsenti, ulatudes 68 miljoni euroni.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul kasvas vedelkütuste müügitulu peamiselt suurenenud mahtude, aga ka edukate tuletistehingute toel 20 miljoni euroni.
Liive sõnul oli kontserni majandustulemustele suurim negatiivne mõju elektrienergia müügist teenitud kulumieelse ärikasumi langusel, mille peamiseks põhjuseks olid Läti ja Leedu piiriületuskulud. «Teise kvartali elektri börsihind oli võrreldes aastataguse ajaga oluliselt madalam. Hinnalanguse negatiivset mõju aitasid edukalt ohjata riskimaandamistehingud - hoolimata turuhindade märkimisväärsest langusest õnnestus elektri keskmist müügihinda kasvatada,» selgitas Liive.
Riikidevahelise ülekandevõimsuse puudujääk on tänu Estlink2 valmimisele oluliselt vähenenud. Eesti ja Soome hinnapiirkondades oli elektri hind teises kvartalis sama 98 protsenti tundidest. Kui möödunud aasta samal perioodil ületas Eesti elektrihind Soome oma 4,6 eurot MWh kohta, siis käesoleval aastal vähenes erinevus 0,2 euroni.
Eesti Energia suurimad investeeringud läksid sarnaselt varasemale Auvere elektrijaama ning Elektrilevi jaotusvõrgu kvaliteedi parandamisesse. Kokku investeeris kontsern 57 miljonit eurot, millest ligi poole moodustasid Elektrilevi investeeringud. Uude Auvere elektrijaama investeeris Eesti Energia 12 miljonit eurot.