/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/10/25172t1h014c.jpg)
Eestimaa Roheliste riigikogu fraktsioon soovib teha juuni algul esimese lugemise läbinud kilekotiaktsiisi eelnõusse rea muudatusi, mis muuhulgas kohustaksid aktsiisi tasuma mitte enam kauplejaid, vaid tootjaid või maaletoojaid.
Rohelised esitasid kilekotiaktsiisi eelnõule rea muudatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohelised põhjendasid muudatusettepanekut sooviga muuta maksu deklareerimine, tasumine ja kogumine lihtsamaks, kuna tootjaid ja maaletoojaid on kauplejatest kordades vähem.
Kui praegu näeb eelnõu ette aktsiisivabastuse kilekottidele, mis on väiksemad kui 20x30 sentimeetrit, siis roheliste hinnangul tuleks selguse huvides maksuvabastuse alla minevad kilekotid defineerida mõõtmete asemel massi järgi.
Nii ei tuleks muudatusettepaneku kohaselt aktsiisi maksta vähem kui kaks grammi kaaluvatelt kilekottidelt. Samas oleksid maksust vabastatud ka kilekotid, mille hind on ilma käibemaksuta vähemalt üks euro.
Kolmanda suurema muudatusena soovivad rohelised lisada eelnõusse sätte, mis kohustab kauplejat küsima kilekoti eest vähemalt aktsiisimäära ehk kolme krooni suurust tasu ja keelab ühtlasi maksustatavat kilekotti kliendile tasuta anda. See peaks nende sõnul välistama võimaluse, et kaupleja peidab kilekoti aktsiisimäära teiste toodete hinna sisse.
Uue terviktekstina esitatud parandusettepanekus sisalduvatele muudatustele viitas roheliste fraktsiooni kuuluv Toomas Trapido juba 1. juunil, mil eelnõu läbis parlamendis esimese lugemise. Tema sõnul on muudatuste vajadus ilmnenud maksu- ja tolliametiga peetud arutelude käigus.
Koalitsioonifraktsioonide ja roheliste poolt märtsi lõpus riigikogu menetlusse antud eelnõu kohaselt hakkab kolme krooni ehk 20 eurosendi suurune aktsiis kilekottidele kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.
Maksu tuleb tasuda ainult kauba kaasavõtmiseks mõeldud kottidelt, mitte aga muudelt plastkottidelt, nagu näiteks prügikotid. Tootjad, maaletoojad ja edasimüüjad on kohustatud kliente muust hinnainfost eristatuna kilekoti aktsiisimäärast teavitama.
Lisaks roheliste ettepanekutele on juba praeguses eelnõus aktsiisist vabastatud kilekotid, mida antakse või müüakse laeval või lennukil ning lennujaama või sadama territooriumil, kuhu pääseb ainult kehtiva sõidupiletiga.
Algatajad põhjendasid kilekotiaktsiisi kehtestamist sooviga vähendada kilekottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju, tuues ühtlasi riigieelarvesse lisaraha. Nende sõnul peaks aktsiis mõjutama tarbijaid kasutama keskkonnasõbralikumaid alternatiive, näiteks riidest kotte või juba varem ostetud kilekotte.
Kui praegu kasutatakse Eestis rohkem kui 100 miljonit plastkotti aastas, siis muudatuse järel prognoosivad algatajad nende kasutamise vähenemist 10 miljonini. Nende hinnangul laekuks maksust Eesti riigieelarvesse aastas vähemalt 30 miljonit krooni.
Kilekotid on maksustatud ka mitmes teises Euroopa riigis.