Mis on noorte ettevõtjate edu aluseks?

Start-up. Foto: Randolf Berold / Scanpix

Eesti noortel ja uuendusmeelsetel ettevõtjatel on oluline roll Eesti riigi innovatsiooni arengus. Innovaatilised iduettevõtted panevad uuendustele mõtlema ka suuremaid ja vanemaid ettevõtteid, kes peavad konkurentsis püsimiseks suurendama investeeringuid innovatsiooni.

Eestit võib pidada innovaatiliseks riigiks, kuna oleme IT arengu tasemelt maailmas esirinnas. Küll aga on probleemiks noorte innovaatiliste ettevõtete  väike osakaal. Kui Euroopas on selliste  ettevõtete osakaal 4 protsenti kõikidest innovaatilistest ettevõtetest, siis Eestis on alustavaid innovaatilisi ettevõtteid  2-4 korda vähem kui Euroopas keskmiselt. Miks on Eestis vähe alustavaid innovaatilisi ettevõtteid ning mis on eeldused selleks, et luua innovaatiline idufirma?

Praktilisel ettevõtlusõppel koolides on kandev  roll 

Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ning ingelinvestor Yrjö Ojasaar peab innovaatilisi start-up ettevõtteid eduka Eesti tuleviku võtmeks. «Siin ei leidu naftat ega kulda, samuti on koduturg väike. Seepärast ei saa niivõrd palju panustada maavaradele, vaid eelkõige peab keskenduma innovaatilistele ettevõte, millel on potentsiaali laieneda ka välisturgudele,» rääkis Ojasaar.

«Alustades on oluline silmas pidada eksportturgusid, kuid  see on noorele ettevõtjale suur väljakutse, kuna tihti jääb puudu nii oskustest, ärivõrgustikust kui ka finantseeringust. Minu esimene soovitus oleks leida endale kogenenud mentor, kes saab toetada hea nõu ja võrgustikuga. Kahjuks on Eestis levinud  arvamus, et palgatöö on kindlam ja prestiižikam kui karjäär ettevõtluses. Selleks, et noorte ettevõtlikkuse taset tõsta, oleks vajalik integreerida ettevõtlusõpet rohkem ka koolidesse ja suunata noored ettevõtlusega tegelema juba varakult.  Näiteks USA-s saavad noored oma esimesed ettevõtluskogemused juba 7-8 aastaselt, müües skautidena komme ja küpsiseid, kinkepaberit või  morssi kuumal suvepäeval, et finantseerida kooliekskursioone või muid huvitegevusi,“ lisas Ojasaar.

Sama meelt on ka Tšiili Vabariigi aukonsul ning ettevõtja Henton Figueroa, kelle hinnangul kipuvad Eesti noored asju edasi lükkama. „Piltlikult öeldes joostakse ainult üks kilomeeter päevas, kuigi ollakse võimelised jooksma 10 kilomeetrit päevas. Noortele olekski seepärast vaja kõrvale mentorit, kes neid motiveerib ja tagant tõukab. Oluline on anda tegevuse kohta rohkem tagasisidet  nende enesehinnangut vankuma löömata. Seepärast pean Eestis erinevaid  mentorprogramme väga oluliseks, kuid vähemoluline ei ole ka ettevõtluse propageerimine koolides. Selle  üheks eesmärgiks ongi leida noortes üles nende tugevused, et nad oskaksid neid ettevõtluses edukalt rakendada. Samuti on oluline parandada ka noorte koostöövõimet, kuna eduka ettevõtte aluseks ongi toimiv meeskond,» ütles Figueroa.

Täna on Eestis koolide õppekavas sees ka majandusõpe, mida saab ligikaudu 30 protsenti koolidest, mis teeb kokku ligi 12 000 õpilast.  Sarnaselt Ojasaare ning Figueroa arvamusele, tõestab Kingstoni ülikooli poolt läbiviidud uuring, et praktilisel ettevõtlusõppel koolides on otsene seos ettevõtlikkusega hilisemas elus.  Heaks näiteks on Junior Achievement Eesti, mis lisaks majandusõppe programmidele   ning majandusõpetajate koolitamisele,  innustab noori tegema õpilasfirmat. JA Eesti nõukogu liige ning õpilasfirmade programmi peatoetaja Swedbanki esindaja Tauno Vanaselja sõnul  praktiline ettevõtluseõpe  tihti kaasa ka noorte karjäärivalikule.  «See aitab kujundada ettevõtlikku mõttelaadi ning teadlikumat ning julgemat suhtumist ettevõtlusesse.  On oluline, et noored näeksid lisaks palgatööle ka teist perspektiivi  – õpilasfirma annab sulle väärt kogemusi ja kontakte, mille põhjalt on sul juba tunduvalt lihtsam jätkata oma ettevõtlusega,» lisas Vanaselja.

Aasta aega tegutsev firma annabki noortele esimese riskivaba ettevõtlus – ning  meeskonnatöö kogemuse ning tunde mismoodi on olla iseenda tööandja.  Viimase õppeaasta jooksul asutati Eestis ligi 230 õpilasfirmat, mille edukusest annab tõestust fakt, et statistiliselt on meie õpilasfirmad Euroopa võistlustel ühed edukaimad.  Programmi vilistlased asutasid pea kaks korda sagedamini oma ettevõtte kui teised ning tihtipeale jätkatakse õpilasfirma tegevust juba pärisfirma kaudu.

Innovatsiooni eelduseks on järjekindlus

Click and Grow looja Mattias Lepp toob esile, et tänapäeval on alustavate ettevõtete suurimaks probleemiks see, et ei osata enda toodet või teenust õigesti turule positsioneerida. «Väga paljud, kes on välja mõelnud mõne laheda toote ja selle arendamisega hoogsalt edasi liikunud, on mult küsinud nõu, kellele toodet müüa. Sageli on tulnud ette juhtumeid, et tegelikult ei olegi sellisele tootele nõudlust. Enne kui hakkate mõnd uudset toodet või teenust looma, küsige paljude inimeste käest, kas nemad ostaksid sellist toodet,» lisas Lepp. Tema sõnul on innovaatilise ettevõtte edu aluseks järjekindlus. «On vaja laiendada tooteportfelli ja pakkuda mitut toodet.  Mõnikord ka ainult sel eesmärgil, et ulmelise tooteni väljajõudmiseks on vaja teha mitu vahetoodet. Selleks, et tulla välja ulmelise puulõhkumismasinaga on vahel vaja eelnevalt teha valmis 10 kirvest,» ütles Lepp.

Yrjö Ojasaare sõnul on tervitatav, et Eestis on mitmeid ettevõtlusprogramme, mis aitavad oma ideedele jalad alla saada.  Nii on võimalik alustavatel ettevõtjatel oma ideed testida Garage48 poolt korraldavatel nädalalõppudel või Ajujahis. Esmase toimiva tootenäidise  valmistamisel on abiks stardirahastu Prototron, mis toetab noori ettevõtjaid esmase prototüübi väljatöötamisel.