Tütar kurdab: ema ei saa SMS-laenude võtmisel pidama

Et mobiilsideoperaatorid muudavad paketitingimusi, siis tasuks enne võimalikku lepingu lõpetamist ja uue lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda pakutavate lepingute tingimustega. Foto: Aivar Aotäht

Selgub, et kiiresti ja lihtsalt laenuks saadud raha on väga raske tagastada. Mõtlematult võetud krediit võib aga lõhkuda perekonna, rikkuda tervise ja viia täieliku meeleheiteni, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Den za Dnjomi toimetusse saabus lugeja Tanja (nimi muudetud) kiri, millest ta kurdab oma meeleheidet ning avaldab lootust saada kas või mingisugustki infot selle kohta, kuidas ta saaks aidata oma ema, kes võtab mõtlematult üha uusi ja uusi laene. 

«Pärast minu vanemate lahutust ja vara jagamist jäi meile emaga suur korter suurte kommunaalarvetega. Lisaks sellele upub mu ema minimaalset palka saades võlgadesse.

Kõigepealt võttis ta laenu Swedbankist, siis saabus talv ja kõrged kommunaalarved tegid meie niigi nutuse finantsolukorra veel hullemaks. Pangast tuli kiri hoiatusega, et krediidi mittetasumisel ootab kohus. Et võlg kustutada, võttis ema veel ühe laenu, seekord niinimetatud kiirlaenu. Sealt hakkas asi ühe hullemaks minema: tänaseks on tal kolm laenu, millest kaks on needsamad kiirlaenud. Igakuised tagasimaksed moodustavad üle 200 euro. Ja laenuintress on nende puhul kohutav. Tuleb välja, et kui laenad 2500 eurot, siis tagastama pead 5700!» kirjeldas lugeja. 

Neiu ise on äsja lõpetanud kooli ja läinud tööle, et ära toita ennast ja oma ema. «Kuhu läheb laenuks võetud raha, miks mõtleb ta vahel jälle sellele, et ehk peaks veel laenama? Kuidas selgitada inimesele, et see ei ole normaalne ja nii ei ole võimalik ära elada? Miks laseb riik anda laenu inimestele, kes ei ole võimelised seda tagasi maksma? Kas riik ei mõtle üldse lastele, kes peavad selliste vanemate tegude pärast kannatama? Kes peavad veel koolis käies kuidagi raha teenima, et toetada kuidagigi enda eksisteerimist? Kuidas saab sel juhul rääkida nende hariduse kvaliteedist? Kas nad saavad jätkata haridusteed ülikoolis, kui vanematel on võlgu enam kui 10 000 euro ulatuses? Kuid ehk tuleks oma ema maha jätta, et ta sootuks nälga sureks? Mida teha?»

Kahjuks ei jätnud kirja saatnud neiu oma kontaktandmeid ega vastanud ajakirjaniku e-kirjale. Kuid Den za Dnjom püüdis lugeja kirjale spetsialistide abil vastused leida. 

SMS-laenud raskendavad pangalaenu saamist

Swedbanki laenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul analüüsib pank enne laenu väljastamist põhjalikult iga kliendi olukorda ning seejuures loeb nii varasem krediidiajalugu kui ka püsiv sissetulek. Samuti ei tohi igakuiste laenumaksete kogusumma ületada 40 protsenti sissetulekutest. «SMS-laenude olemasolu võib mõjutada panga otsust: kui me näeme, et klient kuritarvitab selliseid laene, on see meie jaoks omamoodi signaaliks.»

Pärgma tunnistas, et kliente, kes on püüdnud oma pangalaenu tagasi maksta kiirlaenude abil ning on seeläbi palju hullemasse olukorda sattunud, on kahjuks ette tulnud küll ja küll. «Seetõttu on oluline pangale oma raskustest õigeaegselt teada anda. Pangad on välja töötanud rea lahendusi, mis enamikul juhtudel aitavad klientidel ajutistest raskustest võitu saada.»

Muide, kui 2008. aastal oli SMS-laenu kasutanud pea iga kümnes Eestimaa elanik (ja inimesi ei peatanud seejuures ka tõik, et laenuintress ulatus toona 1000 protsendini), siis 2012. aastal oli SMS-laenu kasutajate arv Emori uuringu järgi vaid 12 000 inimest, mis tähendab enam kui kümnekordset langust. 

Selle aasta kevadel hakkas Eesti riik lõpuks siiski aktiivsemalt tegelema kiirlaenude reklaami ning ka intresside reguleerimisega. Praegu käib töö vastava seadusemuudatuse kallal ning selle taga on korraga neli ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooni-, finants-, justiits- ja sotsiaalministeerium. 

Rahandusministeeriumi esindaja Liisi Poll ütles, et neil on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mille kohaselt tuleb kõigil äriühingutel, kelle peamiseks tegevusalaks on laenude andmine või vahendamine, taotleda tegevusluba. Tegevusloa väljastajaks saab olema finantsinspektsioon, kes on Eestis finantssektori järelevalve asutus. 

«Vastava tegevusloa saavad vaid sellised laenuandjad, kes vastavad finantssektori äriühingutele kehtivatele täiendavatele nõuetele, näiteks äriühingu omanikud ja juhid vastavad kõrgendatud ärialase maine ja kogemuste nõuetele, laenuandja järgib laenude andmisel seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas hindab piisavalt klientide maksevõimet ning laenudega seotud riske,» selgitas ta.

Justiitsministeerium on aga eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul välja töötanud eelnõu, millega nähakse ette tarbijale antavate tarbijakrediitide krediidikulukuse ülempiir. 

«Selle ülempiiri ületamine toob kaasa lepingu tühisuse ja tarbija kohustuse tagasi maksta küll laenatud rahasumma, kuid tasuma ei pea liigkõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Selle aasta juunis oli ülempiiriks ca 100 protsenti. Seejuures tuleb arvestada,  et nimetatud määr on ajas muutuv ja sõltub Eesti Panga viimati avaldatud keskmisest krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrast,» rääkis ta.

Lisaks on samas eelnõus ette nähtud keelustada tarbijakrediidivaidluste lahendamine vahekohtus, et ära hoida ebaõiglastel tingimustel vaidlusi lahendavate vahekohtute tegevus tarbijate suhtes.

Justiitsministeeriumis on Nikluse sõnul koostamisel ka eelnõu, millega soovitakse seada piir tarbijalt nõutavatele kohtuvälistele sissenõudmiskuludele. «Kevadel läbis avaliku konsultatsiooni eelnõu aluseks olev väljatöötamiskavatsus, millele saabus rohkelt tagasisidet. Täiendavalt soovitakse eelnõuga näha ette regulatsioon, mis nõuab, et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul tuleb alati väljendada viivisemäär aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa,» selgitas ta.

Laenusõltlane – igavene laps?

Psühholoog Oksana Peetsalu ütles lugeja kirja kommenteerides, et kahjuks jäävad mõned täiskasvanud lapsikuks, takerduvad lapsepõlve kogu eluks. Nad võivad seejuures käia tööl, saada lapsi, kuid sisemiselt jäävad ikka lasteks, kes tahavad kõike kohe ja korraga. «Lihtne tõde, et siin ilmas ei saa midagi niisama ja kõige eest tuleb maksta, tundub neile olevat ebaõiglane. Sellise ebaküpsuse põhjused võivad olla väga erinevad. Muide, sageli toidavad sellist soovimatust täiskasvanuks saada need, kes neid inimesi nende vastutustundetuse tagajärgedest pidevalt päästavad. Kas vanemad või näiteks tütar,» selgitas Peetsalu. 

«Kui muretseb, järelikult tunneb end südamepõhjas vastutavana. Kuid vastutus on paraku nagu pastapliiats, millega pannakse allkiri lepingule – seda ei saa korraga kaks inimest käes hoida. Kui üks haarab sellest kinni, saab teine lahti lasta ja lõdvaks lasta.  Ainus väljapääs lähedaste jaoks on mitte üritada teist kogu aeg hädast välja päästa. Lasta inimesel ise seda suppi seedida, mis ta kokku on keetnud. Toetada moraalselt (jah, sa saad hakkama, sa oled tubli, ma usun sinusse!), kuid mitte aidata. Vaid nii tekib inimesel  võimalus saada täiskasvanuks.»