/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/21/3221009t1h585b.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul ei ole uue põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga aastateks 2016-30 põhjust kaevandamise piirmäära vähendada, praegu on maapõueseaduse järgi põlevkivi aastane kaevandamismaht 20 miljonit tonni.
Keskkonnaminister ei näe vajadust põlevkivi kaevemäära vähendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades senist edu keskkonnaseisundi parandamisel puudub keskkonnakaitseline vajadus kuni aastani 2030 praegust põlevkivi kaevandamise piirmäära keskkonnakaalutlustel vähendada,» ütles Pentus-Rosimannus BNS-ile.
Keskkonnaministeeriumis ettevalmistamisel olev põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ei näe ette ka kaevandustegevuse laienemist, vaid soovib samast kogusest suuremat lisandväärtust saada.
«Kaevandamismahu kohta on peamine küsimus ikkagi see, kui palju ja kui suurt keskkonnamõju me oleme valmis taluma, kui palju seda virumaalased taluma valmis on. Hiljuti Turu-uuringute AS-i poolt tehtud uuring näitas väga teravalt, et just Ida-Virumaal, kus põlevkivitööstusest on maha jäetud aastakümnete tagune massiivne keskkonnajälg ja kus ka praegune kaevandamistegevus paratamatult kohalike elu mõjutab, ollakse Eesti keskkonnaseisundi hindamisel oluliselt pessimistlikumad, kui mujal Eestis,» ütles Pentus-Rosimannus.
Kokkulepe, et praegusest kaevandamistegevuse mõjust suuremat lubada ei saa, tehti juba koalitsiooni moodustades, lisas Pentus-Rosimannus. «Suund peab olema samast kogusest suurema lisandväärtuse tekitamisele, põlevkivi suuremale väärindamisele, mitte ekstensiivsele kaevandustegevuse laienemisele,» selgitas ta.
Pentus-Rosimannuse hinnangul on inimestel põlevkivitööstusest praegu negatiivne kuvand. «Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on eelmisel sajandil olnud olulise negatiivse keskkonnamõjuga maastikele, elusloodusele, põhjaveele ja pinnaveele. Õliga saastunud jõed ja põhjavesi ning saastatud alad on inimeste mällu jätnud pikaaegse negatiivse kuvandi põlevkivitööstusest,» ütles ta ja lisas, et praeguseks on väävli- ja lämmastikuheitmed ning süsinikdioksiidi õhku paiskamine tunduvalt vähenenud.