Ühistransport mõjutab kinnisvara hindu

Keilas asuv kortermaja Pargi 2d. Foto: Kinnisvaraportaal KV.EE

Tallinna kinnisvara hinnad on tõusnud lakke, ning seetõttu otsustatakse tihti  ka rahulikuma keskkonna kasuks Tallinna äärealadel või lähiümbruses, kus on hea ühistranspordiühendus pealinnaga.

Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel asuv Keila on üks neist pealinna lähiümbruses olevatest väikestest linnadest, kus toimib rongiliiklus. Elroni müügi- ja arendusjuhi Norbert Kaareste ütles, et Elroni juhtimisel kasvas Tallinn-Keila lõigul edasi-tagasi väljumiste arv möödunud aasta 30-lt ligi 40-le.

Sõitjaid on Elron läänesuunal kokku teenindanud selle aasta esimeses pooles 1,23 miljonit, mida on möödunud aasta sama perioodiga (0,43 miljonit) võrreldes ligi 286 protsenti rohkem, kuid tol ajal teenindas liini Elektriraudtee.

Kaareste sõnul on sõitjate arvu kasv tulnud kindlasti tänu parematele rongidele, mis on toonud inimesed tagasi rongi. Samuti on Eesti Raudtee juhtimisel tehtud suuri investeeringuid läänesuuna raudteevõrku, mistõttu kiirenesid sel aastal oluliselt ka rongide sõiduajad.

Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Soomani sõnul ei mõjuta kinnisvara hindasid pisike nüanss, kui tulevad uued rongid liikvele. «Rongid muutusid natuke mugavamaks, kuid hakkasid natuke rohkem graafikust välja sõitma, need ei ole nii suured asjad, mis kinnisvaraturul mõju avaldaksid. Need rongid olid ka enne, kuid püsisid paremini graafikus, aga olid natuke kehvemas seisukorras.»

Soomani sõnul mõjutab ühistransport kinnisvara turgu siis, kui varasemalt see puudus või oli väga spetsiifiline ning järsku tekib mitu erinevat transpordi liiki teenindamaks pisikest alevit ning suurlinna.

Üldiselt on kinnisvara hinnad tõusnud Tallinna ümbruses samas tempos kui Tallinnas, ehk  natuke väiksema tempoga, kuid siiski päris kiirelt, leidis Sooman.

Mida lähemale on väike keskus Tallinnale, seda sarnasem on hinnatõus.  Sooman tõi näiteks Peetri aleviku, kus hinnatõus on olnud isegi kiirem kui Tallinnas, kuna viimase ajaga on muutunud see pealinna osaks. Piltlikult öeldes oli seal enne põld, mille peal oli veski ja kümme talu, kuid nüüd on kool, lasteaed, toitlustusasutused ja uute majade kõrval on kirsiks tordil Tallinna ühistransport, rääkis Sooman. «Enne sõitsid marsruuttaksod, kuid nüüd bussid. Kui tehti bussiühendus ka ära, siis fikseeriski Peetri alevik end sisuliselt Tallinna külge.»

Sooman tunnistas, et Keila piirkonnas on hinnatõus toimunud. «Raplas samamoodi, kuigi lähme Harjumaalt välja, kuid Rapla on viimane suur linn, mis on Tallinna mõjusfääris.»

Väiksemates linnades alles hinnatõus jätkub, Tallinna hindade kallinemise taustal ongi loogiline, et nende väiksemate linnade hinnad tõusevad, sest nõudlus kasvab, leidis Sooman. «Inimesed teevadki elus muudatusi ja kolivadki näiteks Keilasse, kuna nad ei jõua enam korterit Tallinnas osta.» Ta lisas, et  siis sõidavadki Keila inimesed Elroni rongiga Tallinnasse tööle, ostavad kuukaardi.

Uusmaa kinnisvarabüroo Keila piirkonna maakler Külli Friedrichson ütles samuti, et nii Tallinnas kui ka Keilas on korterite hinnad tõusnud, kuid ei oska öelda, kas uued Elroni rongid seda mõjutavad.

Friedrichsoni sõnul on suur osakaal Keila korterite müügil, palju vähem tehakse tehinguid majade ja maatükkidega. «Paari viimase kuuga on müüdud mõned korterid täitsa üllatavalt kõrge hinnaga.»

Alates euro kasutusele võtust Eestis on Keilas korterite ruutmeetri hind tõusnud 40-45 protsenti. Transpordi võimalus on alati Keilas hea olnud - marsruuttaksod, bussid, rongid - kuid keegi pole eraldi välja toonud, et meil on nüüd uued rongid, ütles Friedrichson.

«Uued rongid ei pruudi rolli mängida, kuna igas peres on ikka auto,» tõdes Friedrichson, kes lisas, et kui Tallinnas korteri ostmiseks finantsid puuduvad, siis kolitakse Keilasse. Peamised Keilas kinnisvara soetavad inimesed tulevad Tallinna üürikorteritest või Keilast, ning ostetakse uude majja korter, et elukvaliteeti parandada. «Keilat peetakse üldse hea infrastruktuuriga ja laste kasvatamiseks heaks linnaks.»