Kahe suitsuahjuga väliköök on ühe suve töö

Foto: Priit Vahar

Priit Vahar on mees, kes köögis toimetamisesse tõsiselt suhtub. Kohe nii tõsiselt, et võttis kätte ja ehitas suviseks kokkamishooajaks korraliku väliköögi, kus lisaks tavapärasele grillimisele toidule ka külma või kuuma suitsu saab anda.  Lisaks köögis toimetamisele peab Priit ka toidublogi, mis paistab silma mehiselt asjaliku suhtumisega toitu ja sellega kaasnevasse. Ei mingit liigset ilutsemist või emotsioone – kui asi on söömist väärt, siis seda ka tehakse ja blogis teistegagi jagatakse.

PM: Priit, kas tubane köök jäi kitsaks, et väliköögi ehitamine ette tuli võtta? Kust ja kuidas väliköögi idee alguse sai, kes lahenduse välja mõtles ja kes teoks tegi?

PV: Suvisel ajal jääb tubane köök alati kitsaks ja kui vähegi võimalik, askeldan õues. Tegelikult on mul juba aastaid korralik töötav suitsuahi olemas, see aga asub aiast väljas ja ei ole silmale piisavalt ilus vaadata, samuti ei ole seal nii mõnus istuda kui uues väliköögis. Idee sai alguse aia taga kasvanud metsakuivadest puudest, mis olid liiga ilusad, et niisama ära kütta ja sobisid ideaalselt katusealuse konstruktsiooniks.

Ehituse planeerimine algaski katusealuse ehitamisest, mis valmis suhteliselt valutult. Huvitavaks läks asi siis, kui hakkasin raamatutest ja internetist otsima välikööki. Leidsin ohtralt grillnurki ja välikaminaid, suitsuahjusid aga peaaegu mitte ühtegi – pean silmas selliseid, mis oleks peale funktsionaalsuse ka silmale ilusad vaadata. Erinevatest foorumitest leidsin ohtralt õpetusi, kuidas teha suitsuahju vanast raudvaadist, seifist või muudest käepärastest vahenditest, aga sellist, mida lootsin, ei leidnud.

Seepeale tuligi ise pliiats kätte võtta ja kavand paberile visandada. Kohe oli ka selge, et ise ma seda teha ei oska. Õnneks leidsin appi pottsepp Tarmo, kes uuris veidi joonist ja arvas, et ta saab aru, mida ma mõtlen. Tarmo valmistaski täpselt sellise ahju, mida ma vaimusilmas ette kujutasin.

PM: Milliseid materjale ehitusel kasutasid ja kuidas suitsuahi toimib?

PV: Katusealuse karkass on metsakuiv palk, immutatud männitõrva õliga, põrand laotud paeplaatidest, ahju vundamendiks tavaline taldvundament, katus plekist. Uksed, tuharestid ja pliidiraud ehituspoest. Suitsukapi uks on eraldi tellitud, samuti seal sees olevad restid/siinid. Pliit läheb hästi kuumaks ja rõngast ära võttes saab pliidile näiteks paja panna, kui on vaja suuremale seltskonnale mõnda toekamat sööki valmistada.

Suitsukäik on vinkelrauaga tugevdatud ja mõeldud istumiseks ning enese soojendamiseks, piisavalt pikk, et ka madalal temperatuuril pikalt liha suitsutada.

Suitsukapis sees on teine tulekolle, mis on kuuma suitsu jaoks ja sobib hästi kala suitsutamiseks, samuti on suitsukapis sees keris, st. metallrestil kiht raudkive nagu saunas. Esiteks aitab see hoida ühtlast temperatuuri ja teiseks ei käi leegid üles, juhul kui tuli on suitsukapi aluses koldes.

Ühesõnaga, ehitus  ei ole nii lihtne kui alguses paistab, kindlasti tasuks nõu pidada pottsepaga,  sest enamus punaseid telliseid ei kannata näiteks selliseid välitingimusi nagu niiskus ja temperatuuride kõikumine. Samuti tuleb arvestada külma kergitamistega ja vastavalt sellele ahi-kolle-suitsukapp omavahel kokku laduda. Tulemus on aga vaeva igati väärt.

PM: Kui tihti välikööki tegutsema satud ja kas väljaspool suvehooaega sinna asja on?

PV:Välikööki satun igal võimalusel, eriti sageli muidugi suvel ja ilusa ilmaga. Alati ei peagi tuld tegema, vaid saab süüa teha ka väikesel elektripliidil, keeta kohvi jne. Talvel sinna suurt asja ei ole, küll aga üritan väliköögi ja suitsutamishooajaga võimalikult vara kevadel alustada ja hilja sügisel lõpetada.

PM: Millised palad eriliselt hästi väliköögi suitsuahjudes välja tulevad? Kas poesinki enam üldse osta on mõtet, kui kodus selline töökoda olemas?

PV:Suitsuahjus on võimalik teha kõike, alates kalast ja salaamist, lõpetades sisefilee ja ulukiga. Põhiliselt lähevad ahju siiski korralik sealiha ja kanad. Poesinki osta ei ole mõtet, kuna omatehtud asjad on alati maitsvamad ja on olemas kindel teadmine, millest ja kuidas see tehtud on. Ei ole vaja kasutada suitsumaitselist lahust või mõtelda kuidas liha kaalu erinevate trikkidega suurendada. Samuti ei ole vähemtähtis sotsiaalne pool – saab külla kutsuda sõpru, juttu ajada (sink valmib ca 10 tundi) ja mõnusalt aega veeta. Kuna ahi on piisavalt suur, saavad ka sõbrad soovi korral endale sinki teha. Kui on soov eksperimenteerida eri lihade ja maitsetega, siis internetist leiab piisavalt õpetusi suitsutamise kohta – nii tooraine ettevalmistamisest, eri puitudest jne. Mina näiteks kasutan eranditult kuiva leppa ja toore puiduga ei tossuta.

PM: Kas väliköögis sehkendamine on teie peres peremehe pärusmaa või lastakse ka perenaine suitsuahju ligi?

PV:Põhiliselt on väliköök minu pärusmaa, aga seda mitte sellepärast, et naised kuidagi halvemad asjad teeksid. Pigem on see sellepärast nii, et minule ei ole toidu valmistamine mitte töö ega tüütu kohustus, vaid hobi ja puhkus ning kes siis ikka sooviks lasta teistel enda puhkust segada.

Jutu kokkuvõtteks paar praktilist suitsutamis- ja grillimisnõuannet.

• Liha teen umbes kiloste piklike tükkidena, põhiliselt läbikasvanud sealiha. Kasutan kondita liha, sest väga ebamugav on lõigata suurte ribikontidega sinki. Liha läheb külma veega soola umbes kaheks ööpäevaks ja soola võib arvestada ca 50 grammi kilole lihale. Kõik oleneb muidugi tükkide suurusest ja liha kogusest. Liha seotakse seejärel tugevalt takunööriga kinni ja ahjus veedab ta umbes 10 tundi.
• Kana ei ole soolata vaja, piisab kui enne suitsutamist seest ja väljast soolaga üle hõõruda ja kaks tundi seista lasta.
• Suitsutamiseks kasuta kuiva puitu, ahi ei pea kogu aeg metsikult tossama, ka kuiv puit suitseb piisavalt. Minu arvates toores puit ja lehed tahmavad liialt ja ei anna sugugi tugevamat maitset.