Eesti parima talu tiitli sai Tuuma talu Võrumaal

Lambad. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas täna Jänedal toimuvatel talupäevadel Eesti parimaks taluks Võrumaal Varstu vallas Kõrgepalu külas asuva Tuuma talu, mida peavad Ants ja Sirje Schmidt.

Tuuma talus, mis on taastatud Sirje Schmidti vanavanemate talu kohal, on lambaid peetud juba 1995. aastast, kuid täies mahus keskendus Schmidti pere lambakasvatusele 2007. aastal. Praegu on talus üle 1000 mahetootmisel lamba ja talle. Mahetunnustatud maad on Tuuma talul kasutuses 161 hektarit, mille hulgas on nii püsirohumaad kui lühiajalisi  rohumaid, samuti kasvatatakse oma talu vajadusteks teravilja - kaera, nisu ja otra. Loomade tarbeks on ehitatud kaks lauta. Tuuma talus kasvatatud lambad müüakse põhiliselt Prantsusmaale, Saksamaale ning Araabia maadesse. Aastas müüb talu 500-600 talle.

Parimaks alternatiivset tootmist arendavaks taluks tunnistas žürii Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas tegutseva Paadi kalakasvatustalu, mida peavad Avo ja Gerli Leok. Žürii tunnustas Paadi talu uudse äriidee realiseerimise eest.

Paadi talu alustas sisetingimustes Aafrika angersäga kasvatusega 2011. aastal. Kolme ja poole aasta jooksul on tootmisse investeeritud ligikaudu 300 000 eurot. Toetusi pole Paadi talu saanud. Eesti ainukese angersägakasvatuse toodangut turustatakse nii vahendajate kaudu kui ka otse. Lisaks Tartus ja Tallinnas asuvatele müügipunktidele käib peremees ise ka välilaatadel ja muudel avalikel üritustel uudset toodet tutvustamas ja müümas.

Parimaks noortalunikuks tunnistas žürii Võrumaal Vastseliina vallas Heinasoo külas asuva Pütsepa-Gotlibi talu noorperemehe Martin Aimi. Žürii tunnustab aktiivset noortalunikku edusammude eest piimatoodangu kasvatamisel.

Pütsepa-Gotlibi põlistalu on Aimi pere pidanud Eesti taasiseseisvumise algusest alates. 2007. aastal, kui vanaperemehe tervis tõsiselt streikima hakkas, tuli ühel neljast pojast, Martinil, isa ja ema kõrval toona 25 lehmaga talus tõsisemalt tööle hakata. Paar aastat hiljem taotles ta juba peremehe staatuses ka noortalunikuna toetust, et tallu uut tehnikat muretseda. Nüüd on Pütsepa-Gotlibi karjas 30 lüpsilehma ning veerandsada noorlooma. Lehmade keskmine piimaand on viimastel aastatel kasvanud üle 10 000 piiri. Talu abistab ümberkaudseid üksikmajapidamisi ka küttepuude hankimisel ja põllutöödel. Ka Heinasoo küla, naaberkülade ning kohaliku vallakeskuse Vastseliina teed hoiab just Pütsepa-Gotlibi talu oma traktoritega talvel lumest puhtad. Maad on Pütsepa-Gotlibi talus 168 hektarit, talu aastakäive oli 2013. aastal 141 608 eurot.

Žürii külastas juulikuu jooksul kõiki konkursile esitatud talusid. Parima talu konkurssi korraldas Taluliit juba 22. korda. Erinevate põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonide poolt oli kandidaatidena üles seatud kokku 15 talu kaheksast maakonnast.

Talusid hindas sel aastal žürii, kuhu kuulusid Ivo Eenpalu, Arvo Veidenberg, Kaul Nurm, Leho Verk Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Vahur Vider põllumajandusministeeriumist ja Postimehe ajakirjanik Anneli Ammas.