/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/07/12/401108t1h7448.jpg)
Kui ELi rahandusministrid on täna ära teinud ametliku otsuse Eesti liitumise kohta eurotsooniga tuleva aasta 1. jaanuarist, vahetuskursiga 15,6466 krooni ühe euro eest, tähistab Brüssel seda ajaloolist sündmust pidulike kõnede ja ühispiltidega.
Krooni-euro vahetuskurss saab täna Brüsselis lõpliku kinnituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti üleminek eurole saab täna Brüsselis viimase, lõpliku ja ametliku kinnituse. Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitavad oma kogunemisel selle kohta kolm dokumenti.
Esimene dokumentidest on ELi nõukogu otsus euro kasutuselevõtu kohta Eestis alates 1. jaanuarist 2011. Otsus kinnitab, et Eesti on täitnud Maastrichti kriteeriumid ja et Eestile liitumislepinguga antud ajutine erand, mis lubab eurot mitte kasutada, tühistatakse.
Teise täna allkirjad saava dokumendiga muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98. Tolle määruse lisasse pannakse Eesti kirja kui euroalas osalev liikmesriik, märgitakse ära ülemineku kuupäev ja rahavahetuse alguse kuupäev – 1. jaanuar 2011.
Kolmas dokument on ELi nõukogu määrus Eesti jaoks kehtiva euro ümberarvestuskursi kohta. Ükski Eesti ajakirjanikega Brüsselis kohtunud Euroopa Komisjoni ega Eesti ametnik ei söandanud eile oma nime all kommentaare anda selle kohta, milline kinnitatav vahetuskurss saab olema, tuues põhjenduseks, et see otsus kuulub ainult ministritele.
Üllatusi ei tule
Mitteametliku info järgi kinnitavad ministrid kursi tasemel 15,6466 krooni ühe euro eest, nagu see on püsinud sisuliselt juba 1992. aasta juunist tänaseni ning nagu seda on korduvalt ka vandunud Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Mingeid üllatusi selles osas tulemas ei ole.
Kursiotsuse tegemisel osalevad üksnes eurotsooni kuuluvate riikide rahandusministrid ja Eesti rahandusminister. Teised kaks dokumenti saavad kinnituse kõigi ELi rahandusministrite allkirjaga.
Pärast ametlikke otsuseid leiab aset ka pidulik üritus Euroopa Komisjoni peamajas Berlaymontis, kus kõnelevad ELi majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn, praeguse ELi eesistujamaa Belgia rahandusminister ja Jürgen Ligi.
Otsuse tähistamiseks poseerivad ELi rahandusjuhid ühispildi tarbeks. Õhtul ootab aga külalisi sel puhul enda juurde Eesti esindus ELi juures. Seal on ka üles seatud Eesti Panga näitus kroonist ja eurost.
Täna saab Brüsselis allkirjad ka ELi komisjoni ja Eesti vaheline leping, mille alusel annab komisjon Eestile raha eurole üleminekuga seotud teabekampaania korraldamiseks – sealhulgas kampaania kontseptsiooni väljatöötamiseks, meediapindade hankimiseks, otsepostituseks, infoseminarideks ja ka rahandusministeeriumis infokampaaniaga tegelevate ametnike palgakuludeks.
Rahavahetus postkontoris
Komisjon on nõus katma tagantjärele kuni 50 protsenti kampaanias tehtavaist kulutustest.
Teabekampaania reaalne käivitamine on Eestis seni takerdunud vastava riigihanke toppamise taha, mis otsib kampaania korraldajafirmat.
20. septembril korraldavad Euroopa Keskpank ja eurokomisjon koostöös Eesti Pangaga Tallinnas esindusliku eurot käsitleva konverentsi, kuhu oodatakse nii rahandusvolinik Rehni kui ka keskpanga president Jean-Claude Trichet’d.
Rahavahetus ise läheb tegelikkuses käima juba detsembris, kui pangad asuvad kroone eurodeks vahetama kinnitatud kursi järgi ja ilma teenustasu võtmata.
Kuna Eestis on umbes kolmandik selliseid omavalitsusi, kus puudub nii pangakontor kui ka rahaautomaat, siis muutub jaanuaris ajutiselt rahavahetuspunktideks ka osa postkontoreid, milles saab vahetada väiksemaid sularahasummasid, kuni paarisaja euroni.
Brüsselis asuva euroliidu probleeme uuriva mõttekoja European Policy Centre juht Hans Martens ütles, et tema hinnangul Eesti majanduses eurole üleminekuga eriti palju ei muutu.
«Hindade võrdlemine muutub lihtsamaks ning see aitab ka ettevõtlust,» ütles Martens. Kõige olulisem näitaja, mida tuleks jälgida, on Martensi hinnangul inflatsioon.