Putini poliitika ähvardab Venemaad toidupuudusega

Liha hinna tõstmine võib kaupmehele tuua Venemaal rasked tagajärjed. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lääne sanktsioonidega karistatav Venemaa üritab vastata oponentide toiduainete keelamisega, ehkki peab enamuse toiduaineid välismaalt ostma.

Samal ajal, kui Venemaa suudab ennast täielikult varustada teravilja, kanamunade ja päevalilleõliga, sõltub ta riikliku statistikaameti andmetel enamuse toiduainete puhul impordist.

Ehkki president Vladimir Putin lubas maikuus Peterburi majandusfoorumil viia oma kodumaa toiduainetega omavarustamisele, ei suuda omamaine lihatoodang tarbijate vajadusi katta, kinnitas RBK daily. Loomalihast impordib meie idanaaber 30 protsenti ja sealihast 26 protsenti turul müüdavast kogusest. Isegi Venemaa kuvandis väga sümboolse aiavilja – sibula osas valitseb kodumaise toodangu puudujääk, sest 13 protsenti sellest tuuakse sisse välismaalt.

Venemaa ei tule toime enda varustamisega kartuliga, porganditega, linnulihaga, piimaga ja suhkruga.

Sellest hoolimata on Venemaa ametnikud koostanud nimekirjad toiduainetest, mida riigihanke korras välismaalt osta ei tohi: külmutatud looma-, sea ja linnuliha, kalafilee, riis, piimapulber, koor, toiduõli, juust, kohupiim. Esmalt kuulusid piirangute alla ka vorstid, kuid hiljem need sealt eemaldati.

See kõik tuleneb doktriinist, mis peab Venemaa 2020. aastaks toiduimpordi sõltuvusest vabastama.

Toiduainetetööstuste juhid avaldasid RBKle arvamust, et vaevalt õnnestub importi siiski piirata, kui rahvas on harjunud kodumaisest toodangust rohkem tarbima. Kaupmehed raporteerisid samas, et nemad on hakanud juba ilma Kremli käsuta rohkem kodumaiseid toiduaineid tellima.

Tõenäoliselt on venelased valmis oma riigi võimsuse nimel siiski kesist toidulauda välja kannatama, sest tühjade toidulettidega meelde jäänud Nõukogude Liit on nende seas muutumas üha populaarsemaks.

Sellel nädalal teatas Venemaa Ukraina piimatoodete impordi lõpetamisest ning hoogustas riiklikult juhitud kampaaniat McDonaldsi toidukohtade vastu.