Usin robot säästab aedniku vaeva

Honda esindaja Margus Mustonen oli valmis enda peal tõestama, et robotniiduk mitte ei sõida takistusest üle, vaid pöörab end ringi. Nii oligi. Foto: Pm

Aina enam võib Eesti aedades askeldamas näha väikseid robotniidukeid, mis müüjate kinnitusel ei päästa pererahvast mitte ainult tüütust muruniitmise kohustusest, vaid õpetavad ka lapsi oma asju hoidma.

«Varem oli ostjate huvi robotniidukite vastu null, aga praegu on need väga popid,» rääkis Saestuudio tegevjuht Tarmo Ojamäe, kelle firma müüb juba seitse aastat Husqvarna robotniidukeid.

Kuigi võrreldes tavalise niidukiga on need märksa kallimad, ei saa Ojamäe sõnul öelda, et robotniidukeid ostaksid jõukamad inimesed. «Tänavu jäi silma, et väga palju ostavad lapsed robotniiduki oma vanadele vanematele, kellel läheb niitmine raskeks, aga soovitakse, et krunt ei läheks käest ära,» rääkis Ojamäe. Väga palju on ostjate seas ka tehnikahuvilisi mehi.

Miimo robotniidukeid müüva Honda Eesti esindaja Margus Mustoneni sõnul on robotit ostetud ka naabriga kahe peale. Selleks peab lihtsalt olema kahe krundi vahel sobiv aiaauk, mille kaudu masin pääseb teise hoovi tööle.

Robotniiduki valimisel tuleks ennekõike lähtuda krundi suurusest. Margus Mustoneni sõnul sobib tavalisse Viimsi või Veskimöldre aeda väiksem robotniiduk. Võimsam masin tuleks valida perel, kelle koduaed on suurem kui 3000 ruutmeetrit. Kui niita tahetakse väga suuri alasid, siis selline töö käib robotile üle jõu.

Kodukülastus kõigepealt

Robotniiduki ostmine algab Mustoneni sõnul kodukülastusest. Koos pererahvaga vaadatakse üle, kus hakkab olema roboti töömaa ja kuhu see mingil juhul minna ei tohi. Päris igale poole niidukit tööle saata ka ei saa, näiteks ei sobi neile rohkem kui 45-kraadised kallakud. «Kui pealmine korpus vajub liiga taha, siis aktiveerib see põrkesensorid ning masin jääb lihtsalt seisma,» selgitas Mustonen. Ta tõi näite perest, kes selle peale tõi aeda pisut mulda juurde ja muutis kallaku laugemaks. Ka ei meeldi robotniidukitele, kui kahe töökaabli vahe on kitsam kui meeter.

Alles pärast aiaga tutvumist saab hakata kaablit paigaldama. «Kaabel ütleb niidukile, et siin on see maalapp, kus tuleb niita, siin on peenrad, kuhu ei tohi minna, siin on puud, mille vastu ei tohi sõita,» selgitas ta.

Kaablit võib panna nii maa peale kui ka sisse, mõlemal meetodil on oma plussid ja miinused. «Maasse pannaks kaabel siis, kui klient paneb käe südamele ja ütleb, et see aed on valmis ja siia ei tule mitte ühtegi muudatust,» rääkis Mustonen ja lisas, et juba maasse pandud kaabli kättesaamine on töömahukas ettevõtmine. Muru peale pandud kaablit aga pole tema sõnul juba kahe kuu pärast enam näha.

Husqvarna niidukit müüva Tarmo Ojamäe sõnul paigaldab nende firma kaabli üldjuhul maasse. Maapealset varianti kasutatakse vaid siis, kui niidetaval alal on palju n-ö saarekesi, kuhu niiduk minna ei tohi.

«Hea vana kooli paigaldus näeb ette, et kui puujuured on maa peal väljas, siis tuleks need eraldada, et ei peaks hommikul ajalehtede järele minnes esmalt robotit päästma,» rääkis Ojamäe.

Kasvatab lapsi

Üldjuhul töötavad robotniidukid umbes 50 minutit järjest ja lähevad seejärel laadimisjaama. Rusikareegli järgi jõuab niiduk tunni aja jooksul niita 80–125 ruutmeetrit.

Margus Mustonenil on robotniiduk aias askeldanud kaks aastat. «Minul on 1200-ruutmeetrine krunt ja robot töötab ainult tööpäeva öösiti, laupäeval-pühapäeval puhkab,» jagas mees oma kogemusi. Tema hinnangul on öine niitmine murule parem, sest siis on niiskust rohkem ja värskelt lõigatud muru ei kõrbe ereda päikse käes ära. Ka tolmu, mis ajapikku tahes-tahtmata tera nüristama hakkab, on siis vähem. «Pealegi päeva ajal aias ikkagi midagi tehakse, aga siis saab rahus toimetada,» lisas ta.

Mustoneni kinnitusel on robotniiduk tänuväärne sellegi poolest, et õpetab lastele korraarmastust. «Ühe korra jäetakse «kroksid» või lemmik-mänguauto õue ja kui niiduk on sellele sälgud peale teinud, siis järgmisel õhtul korjatakse need ära,» kiitis ta niidukit isa vaatevinklist.

Mustoneni sõnul uurivad ostjad sageli, kas niiduk ja lemmikloom võivad korraga aias olla. «Meil endal oli eelmisel suvel jänes aias lahti, kes alguses jooksis eest ära, aga kuu aja pärast liigutas ainult kõrvu, kui robot tast mööda sõitis,» rääkis mees. Küll aga võib tema sõnul kindel olla, et vähemalt esimestel päevadel käivad niiduki järel lisaks pererahva koerale ka lapsed ja täiskasvanud.

Tavalisest niidukist ohutum

Kui tavaniidukitega on suur oht kogemata endale viga teha, siis mõlema niidukimüüja kinnitusel on robotniiduki puhul sellised õnnetused pea välistatud. «Tavaniidukil käib lõiketera üsna serva lähedalt, aga Miimol jääb see masina servast 15 sentimeetri kaugusele,» rääkis Mustonen. Lisaks on robotniidukid varustatud põrkeanduritega ja takistuse, näiteks jala vastu sõites pöörab masin lihtsalt otsa ringi ja sõidab minema.

Samas toob selline turvalisus aednikele kaasa pisut lisatööd, sest nii jääb aiaservast umbes 15 sentimeetrit muru lõikamata ja seal tuleb inimesel endal vaeva näha. «Tehniliselt võiks lõiketaldriku nihutada ka etteotsa, aga siis see ei oleks turvaline,» rääkis Ojamäe.

Kui testitud Miimo ja Husqvarna niiduk liikusid aias vaikse surina saatel, siis jäikade latt-teradega mudelid võivad teha nii kõva vihinat, et see rikub ööune. Vastuseks küsimusele, kuidas tigedalt vihisevat masinat vaiksest suristajast eristada, lausus Ojamäe nii: «Kui niidukil on väga lühikesed terad ja nende alus käib vabalt ringi, on hõõrdetakistus väiksem ja vihinat ei teki.» Latt-terad aga tunneb ära selle järgi, et tegu on jäikade nelikant-teradega, mis vabalt ei kõigu.

Aastaid roboteid müünud Ojamäe sõnul suuri probleeme ja tüüpvigu pole esinenud. Masinad saavad hakkama järjest keerulisematel kruntidel ja nende tarkvara läheb iga aastaga paremaks.

Saestuudio müüb masinaid ka ilma paigalduseta, andes ostjale kaasa nii kaablid kui põhjaliku paigaldusõpetuse. «Inimene ütleb, et tahab ise panna, ja panebki, aga tarkvara seadistamisel muututakse väga loovaks, eriti IT-mehed, kes loovad selliseid fantoomalasid, et lõpuks on lihtsaim lahendus teha uuesti tehase algseadistamine,» rääkis Ojamäe naerdes.

Kui suve teises pooles kasvab muru vähem, tuleks Miimosid müüva Mustoneni sõnul masin kindlasti ümber seadistada ning see peaks olema kõigile jõukohane.  

Samas näitab nende kogemus, et inimesed pingutavad seadistamisega üle, rikkudes nii liiga tiheda või madala niitmisega muru ära. «Ega ma ise parem ole, esimesel suvel ma imestasin, et mis jäljed need muru sees on. Alles hiljem sain aru, et olin roboti pannud liiga madalalt niitma ja nii tulid nähtavale majaehituse ajast pärit veokijäljed,» tunnistas mees.

Robotniiduki plussidest ja miinustest rääkides rõhutavad mõlemad müüjad, et tänu sellele abimehele tekib kõvasti vaba aega juurde. Ka pääseb nii pererahvas kui ka ümberkaudsed tüütust niitmismürast, mis naabreid puhkepäeviti pahatihti tülli ajab. «Ka niidutulemus on väga kena võrreldes tavalise bensiininiidukiga, sest robot niidab sagedamini ega lase rohul kõrgeks kasvada,» rääkis Ojamäe.

Ainsa miinusena oskas Mustonen välja tuua, et elektrikatkestuse korral jääb masin lihtsalt seisma. «Kogu see kaadervärk töötab ainult vooluahelas olles,» selgitas ta.


Mida suurem aed, seda kallim niiduk

Mudel	Maksimaalne niidetav ala	Hind
Miimo 300 (Honda)	2200 m²	2400 eurot
Miimo 500 (Honda)	3000 m²	2600 eurot
Husqvarna Automower 305	500 m²	1099 eurot
Husqvarna Automower 308	800 m²	1699 eurot
Husqvarna Automower 320	2200 m²	2349 eurot
Husqvarna Automower 330x	3200 m²	2899 eurot
Husqvarna Automower 265ACX	6000 m²	4399 eurot