/nginx/o/2012/07/04/1199100t1hd273.jpg)
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Kvartaliga on reservi maht turuväärtuses kasvanud 6,5 miljonit eurot ja aastaga 10,1 miljonit eurot, vahendab rahandusministeerium.
Stabiliseerimisreservi maht on aastaga kasvanud 10,1 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni lõpu seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 366,2 miljonit eurot ja turuväärtuses 368,0 miljonit eurot. 2014. a. teises kvartalis võlakirjade hinnad enamasti tõusid. Stabiliseerimisreservi II kvartali tulusus oli 0,74%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 0,53%. Reservi tulusus aasta algusest oli 0,70%, mis ületas normportfelli tulusust 0,13% võrra.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (65,2% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (34,8%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,6%), Hollandi (19,5%) ja Prantsusmaa (19,2%) võlakirjad.
Riigieelarve seaduse alusel laekus 2014. aasta II kvartalis reservi 5,9 miljonit eurot. Tegemist oli Eesti Panga kasumieraldisega ja erastamislepingute järelmaksudega. 2013. aasta jooksul laekus riigieelarve seaduse alusel reservi 13,7 miljonit eurot.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides alles kolmandal kohal on tulu teenimine.