Ühe limonaadi valmistamiseks kulub üllatavalt palju vett

Soome kaupmehed peavad etikettide soome keelde tõlkimise nõuet kiusamiseks. Fotol Eesti limonaad Foto: Margus Ansu / Postimees

Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse või reostatakse iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks 150 kuni 300 liitrit vett.

«Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.»

Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt.

Kuidas aga tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult?

Juua tuleks kraanivett. Kui ei meeldi kraanivee maitse, siis võiks panna vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võib maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi.

Osta tuleks taaskasutatav pudel - valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saab jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata.

Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui on soov magusama joogi järele, võiks teha morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut.

Kui aga meeldivad gaasiga joogid, tuleks osta Eestis toodetud mullivett ja teha sellest ise morssi. See ei lahenda küll taaraprobleemi - pudel tuleks kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi viia.