Tööandjad otsivad motivatsiooni puudega inimeste palkamiseks

Töövõimereformi kitsaskohti arutasid ümarlaual sotsiaalministeerium koos tervise- ja tööministri Urmas Kruusega ning tööandjad. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Täna kohtus sotsiaalministeerium tööandjatega, et arutada töövõimereformi, mis on tööandjate hinnangul liialt suunatud vaid pikaajaliselt töötutele puudega inimestele. Samuti tekitasid tööandjatele muret võimalikud lisakulutused ning ebapiisav informatsioon töötajate kohta.

Miks peaks tööandja võtma tööle piiratud töövõimega või puudega inimese? Selleks võib olla kolm suuremat põhjust: sotsiaalne vastutustunne, rahaline kasu ja hädavajadus ehk tööjõupuudus, arvas Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar tänases töövõimereformi ümarlauas.  

Praegu ei pruugi tööandjad Tamsari hinnangul soovida palgata puudega inimesi seepärast, et see võib neile tähendada lisakulutusi, millele sotsiaalministeerium pole piisavaid lahendusi pakkunud.

Näiteks ei saa paljud puudega inimesed kuidagi tööle, sest neil pole selleks vajalikku transporti või nende liikumine on takistatud. Praegu on ministeeriumi ettepanek see, et kui töötaja ei saa tööle sõitmiseks kasutada ühistransporti, võib tööandja maksta talle maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamiseks või korraldada maksuvabalt puudega töötaja transpordi. Tamsar tõi välja, et igal juhul tähendab ka näiteks auto andmine tööandja jaoks lisakulu.

Kui tööle saamine on inimese jaoks liiga keeruline, võib Urmas Kruuse sõnul kaaluda ka inimestele «töö koju viimist». Samuti plaanib ministeerium Kruuse sõnul rahastada maakohtade transpordisüsteemi üldiselt, et inimestel oleks võimalik sagedamini bussiga sõita.

Kahesajale piiratud töövõimega inimesele tööd pakkuva kinnisvara korrashoiu ettevõte ISS Eesti personalijuht Helo Tamme juhtis tähelepanu, et paljud inimesed ei saa tööle iseseisvalt, vaid vajavad selleks tugiisikut.

Tugevalt tõstatusid ümarlauas töötajate leidmise ja palkamise küsimused. Ministeeriumi praeguse plaani järgi saab tööandja koolituskulude hüvitist ja palgatoetust vaid nende töötajate puhul, kes on olnud töötukassas töötuna arvel vähemalt aasta. Seega jäävad süsteemist kõrvale need puudega inimesed, kes pole end töötukassas registreerinud või soovivad näiteks töökohta vahetada. Ka juba ametisolevate puudega inimeste täiendkoolitusi peavad rahastama ettevõtted ise. Paremale tööle asumise ja ametialase arenemise võimaluse peaks aga andma ka piiratud töövõimega inimestele, tõdes Mare Enniste.

Helo Tamme möönis, et praegu ei soovi paljud inimesed kasutada töö otsimiseks töötukassat, kuid puudega inimestel rohkem võimalusi peale tutvuste pole. Seega tuleks tema sõnul luua platvorm, mis ühendaks puudega inimesi ja tööandjaid, kes on valmis neid palkama. Tamme tõi näiteks töömessid, kus toimuksid töövestlused ning loengud puudega inimestele, kes ei pruugi teada, kuidas tööle asuda, ja tööandjatele, kes ei mõista võib-olla täpselt, mida puudega inimese palkamine nende ettevõttele kaasa toob.

Ka andmekaitse tekitas tööandjatele muret. Toomas Tamsar tõstatas ümarlaual küsimuse selle kohta, kui palju informatsiooni on võimalik tööandjal tulevase töötaja tervislikust seisundist saada, kuid konkreetset vastust sellele ei tulnudki. Töötukassa teenuste osakonna juhataja Mari Väli ütles, et nemad saavad anda infot vaid töötaja võimete ja töötakistuste kohta, samas kui tervislikku seisundit tööandjale ei öelda.

Urmas Kruuse arvas, et töötamise käigus tuleb inimese haigus niikuinii välja, kuna inimesed  avaldavad enda kohta üldjuhul nii palju, kui keskkond neil võimaldab. Tamsar vaidles jällegi vastu, et on palju delikaatseid tervisehädasid, millest inimesed kindlasti ei soovi tööandjale rääkida, kuid mis võivad nende tööd oluliselt mõjutada.

Helo Tamme rääkis oma kogemusest, et sageli ei oska tööandjad erivajadustega töötajatega keerulistes olukordades käituda ja võivad seetõttu sarnaselt tööotsijatega täiendkoolitusi vajada. Ta tõi näiteks, et kui muidu täiesti tavaliselt käituval skisofreenikul tuleb peale haigushoog, võib see töökeskkonnas tekitada kaose. Ettevõtetele mõeldud koolitustega tuleks selgitada erinevate puuete ja erivajaduste aspekte ja õpetada tööandjaid keerulistes olukordades käituma. Urmas Kruuse ütles, et ministeerium on valmis tööandjatele selliseid koolitusi pakkuma.

Nii ministeerium kui tööandjad tõid välja, et piiratud töövõimega inimesed saavad sageli töötada vaid osalise koormusega. Selle lahenduseks oleksid ministri kirjeldusel näiteks mitmest töötajast koosnevad «paketid». See tähendab, et kui tööandja otsib ühele täiskoormusega kohale töötajat, võib töötukassa pakkuda talle sama töö jaoks kaht osakoormusega töötajat. See võib aga tööandja jaoks tähendada jälle lisakulu, kuna mõnel juhul on vaja juurde muretseda töövahendeid.

Ainus konkreetne võit tööandja jaoks, mis tuli ümarlauas välja, oli ühiskondlik tunnustus, mida saavad ettevõtted, kes puudega töötajaid palkavad. Ministeerium lubas selliseid tööandjaid veelgi enam tunnustada, et julgustada ka järgmiseid ettevõtteid piiratud töövõimega inimesi palkama.