/nginx/o/2014/07/17/3209073t1hf152.jpg)
Putin laseb vangidel ehitada silla üle Kertši väina, et Venemaa hasartmängijad pääseksid Krimmi rajatavasse kasiinotsooni.
Silla Krasnodarist Krimmi ehitab nn vangide kaubamaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval nn Krimmi vabariigile hasartmängutsooni staatuse andnud president Vladimir Putin hoiab tagataskus soodsat lahendust, et turistid jõuaksid Venemaast nii maismaalt kui ka õhust ära lõigatud annekteeritud territooriumile.
Nimelt teatas Venemaa vanglateenistuse FSINi direktori asetäitja Oleg Koršunov samal päeval Kommersantis avaldatud intervjuus, et üle Kertši väina rajatava silla betooni- ja metallitööd tehakse vangide kätega. „Me oleme valmis aitama ja arvestame, et tulevad suured tellimused, mille täitmiseks kavatseme kaasata kõik Lõuna-Venemaa kolooniad,“ ütles Koršunov.
Koos Venemaa rahandusministri Anton Siluanoviga Moskva finantsinstituudis õppinud vanglajuht asutab suurejoonelises projektis osalemiseks koostöös Sberbankiga erilise ettevõtte FSINi Kaubamaja. Tegemist saab olema vanglateenistuse juurde rajatava kommertsasutusega, mis hakkab korraldama kogu Venemaal vangide kätega tehtavat tööd.
Sisuliselt alustas FSINi Kaubamaja tööd juba 1. juulil, kuid vanglateenistus ootab oma tegevuse seadustamiseks Venemaa valitsuse määrust. Ilmselt on tegemist juba ette otsustatud asjaga, sest vanglateenistus eraldas Krasnojarskis tegutsevale kinnipidamisasutusele Zapoljarnõi, mille baasil nn kaubamaja asutatakse, ligi 13 000 eurot kommertstegevuse alustamiseks.
FSINi Kaubamaja tegevust hakakse juhtima Moskvast. See nn firma käsutab ligi 555 000 vangi, kellest töövõimelisi on 252 000. Töötavatele vangidele maksab vanglateenistus töötasu keskmiselt ligi viis eurot päevas, mis tähendab ligi 100eurost kuutasu. Kuid Koršunovi väitel teenivad vangid näiteks Krasnojarski krais saeveskis ligi 600 euro suurust palka.
Venemaal on pikaajalised kogemused oluliste infrastruktuuri- ja tööstusobjektide rajamisel vangide tööga.
1933. aastal avatud Stalini nimeline Valge mere – Balti mere kanal rajati 126 000 sunnitöölise kätega, kellest ligi 12 000 hukkus ehituse käigus.
Samuti kasutas Nõukogude Liit pärast okupeerimist vange Eesti NSV teede ja tööstusrajatiste ehitamiseks.
Silla rajamine üle Kertš väina on Venemaale hädavajalik, sest Krimmi poolsaare õhuruum on rahvusvaheliste ohutusnõuete rikkumise tõttu suletud ning see kuulub juriidiliselt endiselt Ukrainale. Samuti pole Kremli-meelsed terroristid suutnud luua Venemaale maismaaühendust annekteeritud territooriumiga.