Eesti vaeseima valla juht: meie väärtus on ruum, õhk ja loodus

Agu Kabrits Foto: Liis Treimann

Õru valda 17 aastat juhtinud vallavanema vahetas sügisel välja varem Tõrva linna juhtinud Agu Kabrits , kes on praeguseks olnud ametis veidi üle poole aasta.

Küsin otse, miks te soovisite Õru vallavanemaks tulla?

Siin on palju juhuslikku. Ma sattusin lugema Valga maakonna ajalehte, kus oli kirjas, et Tõrva linnapea, kes on kaheksa aastat ametis olnud, lahkub töölt, ja teine artikkel oli samas esilehel, et Andres Palloson, kes oli pikaajaline Õru vallavanem, lahkub ka töölt. Ma panin need kaks asja kokku ja mõtlesin, et miks mitte proovida ja ärritada ja irriteerida – ma kasutan sellist Karlssoni väljendit – paljusid inimesi, keda ma tunnen ja kes siiamaani ei saa sellest aru. Paraku mõeldakse, et kuidas võib selline allakäik toimuda. See oli ka väike sisemine katsumus, et proovida ametit mujal ja just nimelt selles väikeses Õru vallas, mis on kogu aeg saanud tümitada ja oma olekuga kutsunud alati esile sellist… mitte pahatahtlikkust, aga irooniat ja valesti arusaamist.

Kas Õru inimesed näevad seda probleemina, et pidevalt räägitakse, et tegu on Eesti kõige vaesema vallaga?

Loomulikult. Neid täiesti traumeerib see. Nad ise tunnevad end hästi, nad on oma eluga suhteliselt rahul, nagu igal pool mujalgi, ja eks olmeprobleeme on ju kõigil. Sellel on tilgaefekt: vesi tilgub, tilgub kivi pinnale ja lõpuks see suudabki kivi ära murendada. Ilmaasjata inimesi stressi viia ei ole mõtet.

Ega Õru vallas midagi erakordselt hullem pole, aga lihtsalt see Geomedia uuring nimetab meid kõige vaesemaks. Selles uuringus ei ole positiivseid asju sees. Vaadake, kui palju räägitakse praegu Tallinnas lasteaiakohtade puudusest. Meil Lõuna-Eestis on igas omavalitsuses lasteaiakohad olemas.

Teine asi on turvalisus, mis on ka oluline. Ma ei tea praegu näiteks, kas mul on autouksed lahti või kinni. Teie kindlasti, olles linnainimesed, kontrollisite, et teil on autouksed kinni. Mina pole kindel, ja ma tean, et kui ma tagasi lähen, siis midagi juhtunud ei ole. See on suur väärtus ja määrab inimese elus palju, aga seda ei ole kuskil tabelis.

Tõrva linn ja Õru vald asuvad kõrvuti, aga nende võimekus on Geomedia uuringu järgi väga erinev. Tõrva linn on tabelis 32. kohal. Mille poolest need nii tugevalt erinevad?

Geomedia hinnangul oli Valgamaal Otepää number üks ja Tõrva number kaks. Nimekirja lõpupoole olid riburada kõik Valgamaa omavalitsused. Eks seal on investeeringutes suur erinevus. Tõrva investeeris viimastel aastatel väga palju, näiteks ehitati terves linnas valmis vee- ja kanalisatsioonisüsteem. See maksis 9,6 miljonit eurot, mis on väga suur raha. Gümnaasium ja lasteaiad said kõik Tõrvas remonditud. Väga palju sai tehtud.

Kas Õru valla plaanite viia samamoodi tabelis ülespoole?

Neid asju me püüame teha, aga siin on väiksemad võimalused: elanike arv, sissetulekute arv. Kui jälgida sellist omavalitsuste pingerida, kus on tulumaksu laekumine, siis me oleme jätkuvalt esimeste hulgas, aga arvukus määrab ikkagi väga palju. Midagi me ikkagi püüame teha: ehitada ja laiendada. Hakkame tegema sotsiaalkorterit ja lammutame vanu kasutuseta hooneid. Praegu käib lasteaiaehitus.

See on vist kõikide väikeste kohtade probleem, et noored lähevad ära ja neid ei saa pärast enam kuidagi tagasi. Kas te üritate siia noori tagasi ka meelitada?

Siia on juba tulnud inimesi, kes on endale talukoha leidnud, näiteks Valga haigla üks tublimaid arste, peaarst Feliks Rõivassepp on kodukohaks leidnud siin vallas ühe talu, selle korda teinud ja käib iga päev Valka tööle. Ja selliseid inimesi on palju, kes käivad mujale tööle, aga oma kodukohaks peavad seda siin.