Madalates kaevudes on hakanud vett nappima

Silt Põlvamaa Krootuse küla kaevu küljes palub naabritel vett mitte võtta. Foto: Erakogu.

Lumevaese talve ja kuiva suve tõttu on mitmel pool Eestis salvkaevud kuivale jäänud, viimati oli selline probleem kümme aastat tagasi.

Põhjavee tase on madal, vett kaevus ei ole,» kurtis Veronika Teder (69) Põlvamaalt Krootuse külast. «Meil on siin suvila piirkonnas ühistu kaev, mida kasutab peale minu veel neli peret.» Seitsme meetri sügavune salvkaev on 28 aastat vana ja selle aja jooksul on vesi ainult ühel korral ära kadunud, seda umbes kümme aastat tagasi. «Kaevust võtame joogivee, tarbevesi tuleb järvest. Praegu aga on kaev kuiv ja sogane, mistõttu peame joogivee poest tooma,» rääkis Teder, kes esialgu arvas, et viga on milleski muus.

«Tekkis küsimus, et kui me kaevu nii vähe kasutame, miks siis vett kätte ei saa. Arvasin, et äkki on pumba tihend läbi,» lausus ta.

Naabrimees tuli asja kaema ja siis selgus, et vett pole põhjas ollagi. «Algul ei võta üldse pumpa taha, alles pärast kümmet pumpamiskorda hakkab aegamööda midagi tulema, kuid vesi on sogane, mudaga segamini,» tõdes Teder.

Nüüd ripub kaevul naabrimehe pandud humoorikas silt, mis palub naabritel kaevu mitte kasutada seni, kuni jumal paduvihma annab. Teder on rääkinud ka ümberkaudsete elanikega, kelle sõnul on kaevude kuivamine sel aastal üldine probleem.
 Samuti pidas ta nõu kaevupuhastusfirmaga, kes pakkus lahenduseks kaevu süvendamist.

«Kuna me oleme 28 aastat ilma hakkama saanud, siis sellist kallist teenust me tellima ei hakka, lihtsalt püüame kuidagi hakkama saada,» ütles ta.

Naise sõnul võivad taluomanikud, kellel kogu vesi tuleb kaevust, täitsa hädas olla. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perens kinnitas, et praegu on veetase tõesti keskmisest madalam.

«Selle aasta kevadine maksimaalne veetase põhjavee seire vaatluskaevudes oli ligi meeter sügavamal kui mullu, » nentis ta. «Seepärast võib veeprobleeme ette tulla kogu suve kestel.» 2003. aasta oli Perensi sõnul siiski ebatavalisem, sest siis oli veetase praegusest veel mitu meetrit madalam.

Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub kõige enam üldisest sademete hulgast ja selleaastasest jaotusest. Perens märkis, et põhjavee seisukohalt on eriti oluline kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli alguseni ja võib ulatuda kuni paari meetrini.

«Kui lund on vähe, nagu sel aastalgi, siis on ka veetaseme tõus väike,» nentis Perens. Pärast kevadist veetaseme tõusu hakkab veetase langema, mis kestab üldiselt augusti lõpust septembri alguseni. «Sel perioodil on küll üksikuid suurest sajust põhjustatud ajutisi veetaseme tõuse, kuid üldjuhul kuluvad suvised sademed aurumisele ja taimede veevajaduse rahuldamiseks,» sõnas Perens.

Sügisene veetaseme tõus kestab püsivate külmade tulekuni.

Talvised sulailmad küll toidavad ka põhjavett, kuid põhiline toitumine algab siiski kevadise lumesulamisega. Vaatamata praegusele keskmisest madalamale veetasemele ei ole siiski kõik kaevud kuivad.

Nimelt sõltub veetase kaevus suuresti kaevu sügavusest ja veekihi iseloomust.

Kergesti jäävad kuivaks madalad, kuni viie meetri sügavused salvkaevud. Seda eriti, kui nad saavad vee pinnakattest.

«Tänapäeva üksiktarbija puurkaev on enamasti 20–30 meetri sügavune ja seega nendega probleeme praegu ei ole,» tõdes Perens.

Kaevude kuivamine oleneb ka kaevu, eriti salvkaevu, paiknemisest reljeefis. Kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavam ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib asjatundja kinnitusel rohkem probleeme ette tulla Lõuna-Eestis.

Tartumaal tegutseva ettevõtte Kaevupuhastajad kaevumeister Armin Heinaste ütles, et tänavu on tõesti paljud kaevud kuivad, ning selle murega pöördutakse nende poole palju. Ta soovitab kas kaevu süvendada või lasta teha puurkaev, mõlemad nõuavad aga kopsakat rahakotti.

Näiteks  süvendamistöö eest küsib ta 300–600 eurot. Heinaste kinnitusel on sellegipoolest pikk järjekord ukse taga. «Süvendamistöid on kindlasti rohkem kui varasematel aastatel,» märkis ta. Joogivee võib ju tema sõnul osta, kuid kellel ikka on vaja loomi joota ja pesuvett, siis nii suure koguse vee tassimine läheb keeruliseks. «Tahetakse ikka kaev korda saada.» Heinaste sõnul on salvkaevusid Eesti külades päris palju. On isegi saja-aastaseid kaevusid, mis veel toimivad.

Üle Eesti tegutsev kaevumeister Margus Leidemaa meenutas, et viimati olid kaevud nii kuivad 2003. aastal. Kõige suurem probleem on tema sõnul Lõuna-Eestis, kuid probleeme esineb mujalgi. «Kes tassib vett naabri juurest, kes veab traktoriga kuskilt suure lauda puurkaevust, » tõdes Leidemaa, et kui vesi ära kaob, on probleem väga suur.

Üheks võimaluseks nimetas temagi kaevu süvendamist, ehkki see on suur väljaminek. Teine võimalus oleks õuele lasta teha veel üks kaev, kuid sedagi saab tema sõnul teha vaid sinna, kus on korralik veesoon, mis kaevu ära toidab. Kellele üks või teine variant ei sobi, peab olukorraga leppima ja endale vett muud moodi muretsema.

Leidemaa tõi aga näite, et vahel on veepuuduse põhjuseks hoopis see, et kaev on aastakümneid puhastamata. Kui kaev ära puhastada, pääseb vesi uuesti liikuma. Puhastada võiks neid asjatundja kinnitusel iga viie aasta tagant. Puhastamise teenus maksab ilma käibemaksuta umbes 200–400 eurot.