/nginx/o/2009/01/23/122128t1h2e77.jpg)
Euroopa tipp-pankurid arutavad võimalust asutada 20 miljardi euro suurune fond, mille abiga panku tulevaste finantskriiside puhul jalule tõsta.
Pangad kaaluvad üksteise päästmise võimalust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia panga UniCrediti tegevjuht Alessandro Profumo usub, et tänu sellisele fondile võiksid kokkuvarisenud pangad end kommertsturgudel üles turgutada ega peaks pöörduma abi saamiseks valitsuste poole.
«Fond annaks raskustes pankadele konkreetsed garantiid tagatisega võlakirju väljastada,» ütles Profumo, kes leiab, et selline lahendus on parem, kui valitsuste poolt väljamõeldud pangamaksud ja muud meetmed.
«Kui me pakume võimalust kasutada sellist fondi ühe või isegi mitme raskustes suurpanga stabiliseerimiseks, annab see turgudele kindlustunde, et kriisidega tehakse tegemist varajases staadiumis ja süsteemsed probleemid jäävad ära,» ütles ta.
Profumo on üritanud müüa oma ideed ka teistele juhtivatele eurotsooni pankadele, muuhulgas Deutsche Bankile ja Santanderile.
Pankade oma fond võib aga olla vastukarva näiteks Briti, USA, Prantsuse ja Saksa valitsustele, kes eelistaksid riikliku pangamaksu kehtestamist – kas siis hüpoteetilise pankade abistamise fondi loomiseks või riigieelarve täitmiseks.
UniCrediti ettepaneku toetajad väidavad, et selline lahendus oleks realistlikum, kuna valitsuste poolt kokku korjatud summad – mis Suurbritannias jääksid näiteks 2 miljardi naela piirimaile – võiksid päästa vaid mõne üksiku väiksema finantsasutuse. Samuti oleks plusspunktiks see, et tegemist oleks erasektorist lähtunud algatusega, mitte maksumaksjatel tugineva skeemiga, nagu pärast hiljutist finantskriisi juhtus.
UniCrediti lähedal seisvate allikate sõnutsi on Deutsche Bank ettepanekut igati tervitanud, kuigi viimase juhtfiguurid kalduvad pooldama pigem Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) «finantseerimislahendust». Deutsche tegevjuht Josef Ackermann on IIFi esimees.
IIF ütles hiljuti, et «pangandussektori esindajate valdava enamiku hinnangul on parim siiski peale sündmust toimuv lahendus, kus sektori esindajad võtavad endale kohustuse tagada probleemide puhul süsteemi stabiilsus. See oleks kõige praktilisem ja efektiivsem lähenemine.»
Profumo poolt pakutud ennetav lähenemine kujutaks endast IIFi arvates suuremat moraalset riski. Juba fondi olemasolu julgustaks nende hinnangul panku liigseid riske võtma, kuna neile oleks läbikukkumise korral abi kindlustatud.
Santander Profumo initsiatiivi tõenäoliselt ei toeta. Nad on alati rõhutanud, et äpardunud pankade väljaaitamine ei ole mõistlik.
Üks Hispaania pankur ütles: «Me eelistaksime kenasid ja korralike lahendusi, zombidele tuleks kiiremas korras vai südamesse lüüa.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.