/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/08/07/63316t1hdba6.jpg)
Õpime piimahinda peast 15,6466ga korrutama
Juhtkiri: pole põhjust peljata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
€-päev läheneb. Homme kuuleme (loodetavasti) viimset vajalikku kinnitust ELi rahandusministritelt: jah, Eesti saab 1. jaanuaril 2011 euro kasutusele võtta vahetuskursiga 15,6466 krooni euro eest. Eesti krooni vahetuskurss on püsinud 1992. aastast kindlalt, esmalt Saksa marga ja nüüdseks kümmekond aastat euro suhtes. 2004. aasta juunist peale on Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liige, kurss fikseeriti juba mainitud tasemel.
Ehkki nii lähiajaloo kogemus kui ka praegune majandusolukord ei anna kahtlusteks põhjust, püsib osa inimeste hulgas hirm, et äkki ikkagi midagi selle vahetuskursiga juhtub. Hirmu vähendada püüdes on muidugi asjakohane rääkida, et mingit sisulist põhjendust vahetuskursi muutmiseks pole. Paha ei tee ka poliitikute, eelkõige homme otsustajate hulgas istuva Eesti rahandusministri kinnitus, et mis tahes muu vahetuskurss läbi ei lähe, 15,6466 on ainuvõimalik. Aga «põnevus» või pigem ikka kartus ei kao kahtlejate hingest. Võib-olla ei kaota seda isegi mitte lõplik otsus, sest «äkki nad ikka teevad veel midagi».
Finantskriisi alguses ja eriti pärast Parexi panga kokkukukkumist Lätis pidi Eesti välismaal selgitama krooni (vahetuskursi) usaldusväärsust. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik märgib intervjuus Postimehele, et käis korduvalt esinemas Rootsi ettevõtjatele. «Kommentaarid Eesti kohta on positiivsed, sest Eesti on suutnud oma majandust saneerida. Eesti maine on välismaal paranenud,» ütleb Männik. Ühesõnaga, välismaistele äri- ja rahandustegelastele on sõnum kohale jõudnud.
Selle nimel, et kõik Eesti inimesed saaksid teada, et tuleb rahavahetus, ning mõistaksid, mis nende igapäevatoimingutes muutub, töötab terve töögrupp. Nende kava vaadates näeme, et suuremad kampaaniad on planeeritud sügisesse. Kui hästi või halvasti need õnnestuvad, näeme pärast €-päeva.
Mõnele võib ju tunduda, et kõik on niigi selge, mis kampaaniaid siin enam korraldada. See on mõnevõrra elitaristlik seisukoht. Inimesed on erinevad, aga rahavahetus puudutab kõiki.
Eurokalkulaatorite jagaminegi on andnud teravmeelitsejatele põhjust ilkuda. Milleks seda vaja on? Kui keeruline siis on eurohindu peast 15,6466ga korrutada või kroonihindu jagada. Tõsisemalt: milliste igapäevaostude juures me tegelikult nii täpselt kalkuleerida suudame, isegi kui tahaks? Aga küsimus polegi ju niivõrd täpses arvutamises kui selles, et inimeste usaldus rahavahetuse suhtes pigem kasvaks, mitte ei kahaneks. Et ka neil, kellel koolis arvutusülesannete tegemine kõige libedamalt ei läinud, poleks põhjust end kuidagi ohustatuna tunda. Vaevalt et kalkulaatorid ses asjas kahjuks tulevad.