Männik taunib Rootsi pankade võimu

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul on Eesti probleemiks vähene konkurents pankade vahel. Ta ei pea õigeks ka seda, et meie pangandus on ühe riigi kapitali käes.

Jaan Männik, te olete 65-aastane, Euroopa Komisjon soovib tõsta pensioniea 70. eluaastani. Mis te sellest plaanist arvate?

Probleemi tuumaks on demograafiline olukord. Vanemate inimeste osakaal kasvab ja kui pensionisüsteem ei muutu, ei suuda me seda finantseerida. On kaks võimalust: kas makse tõsta või vähem pensioni välja maksta. Viimase võimaluse üks variant on lubada inimesed hiljem pensionile.

Pensioniküsimuses on Eesti üks tublimaid Euroopa riike: meil on «sambad», mida kõikides riikides pole, ja oleme tõstnud pensionile pääsemise iga. Ka riigi võlakoormus on väike ja eelarvedefitsiit nii heas korras, et pääseme euroklubisse. Samal ajal aga on Eesti majandus sügavas kriisis. Kuidas need asjad kokku käivad?

Olen mõne asja suhtes Eesti ühiskonnas kriitiline, aga laias laastus on Eestil väga hästi läinud. Eesti poliitikud on läbi aegade palju häid otsuseid teinud. Eesti riigi õnnelugu, üks asi, mis tähendab väga palju, on meie kiire kohanemisvõime. Oleme suutnud otsustavalt reageerida muutunud oludele. Pensioniga on sama lugu, oleme aru saanud, et midagi on vaja ette võtta, ja on ette võetud ja ära tehtud.

Peaminister ütleb, et seda teavad ju kõik, miks on vaja euro­alaga ühineda. Kuid avaliku arvamuse küsitluse järgi pelgavad pooled inimesed rahavahetust või on eurole suisa vastu. Miks meile eurot vaja on?

Vastu olemise põhjuseks on emotsioonid. Oma raha on osa rahvuslikust identiteedist. Oleme eestlased, meie raha on Eesti kroon. Usun, et kõhklejad ja need, kes on euro kasutuselevõtu vastu, küsivad, miks me selle ära anname ja liitume ähmase tulevikuga ühisvaluutaga.

Olgu euroga või eurota, oleme osa Euroopa majandusruumist. Konkurents ei ole mitte üksikute Euroopa riikide, vaid majandusplokkide vahel. Eestil tuleb integreeruda Euroopaga. Euro toob meie majandusele stabiilsust, mida näiteks kaks aastat tagasi ei olnud.

Globaalse finantskriisi algusest möödub sügisel kaks aastat, meie maine kukkus Lehman Brothersi pankroti järel, sest välismaal usuti, et meil tuleb krooni devalveerida. Euro annab usaldust ja stabiilsust ja lõpevad spekulatsioonid krooni devalveerimise üle. Euro on väga auväärse klubi liikmekaart.

Kui Lehman Brothersi pankroti järgset aega meenutada, siis pidite ju ise käima Rootsis sealseid pankureid ja majandusinimesi rahustamas.
Mitu korda käisin.

Milline on praegu Rootsi suhtumine meisse, kas oleme suutnud oma usaldusväärsust tõestada?

Rootsi meedias domineerivad praegu septembri kolmandal pühapäeval toimuvad üldvalimised. Võrreldes pooleteise aasta või aasta taguse ajaga pole Eesti majandus ja Rootsi pangad Rootsis enam teema. Kommentaarid Eesti kohta on positiivsed, sest Eesti on suutnud oma majandust saneerida. Eesti maine välismaal on paranenud.

Hiljuti oli pikett Eesti Panga ukse ees, kuigi ma ei ole kindel, kas seitsme osavõtjaga pikett on pikett. Ühel plakatil oli loosung, et kas on mõtet abielluda sureva pruudiga. Mina ütleks nii, et eurot tuleb vaadata pikas perspektiivis. Olen ise olnud 21 aastat abielus. See ei ole nii, et kaks aastat tagasi leidsime, et euro on hea, aga praegu on eurol raskused, läheme lahku, ja kui olukord pareneb, siis liitume taas. See oleks nagu abielu, kus naise haiguse ajal lahutatakse ja naise tervise paranedes abiellutakse uuesti.

Üks suur muudatus, mis tuleb tuleva aasta 1. jaanuarist, on see, et Eesti Pank hakkab osalema euroala intressimäärade otsustamisel. Mis te arvate, kas Eesti Panka Euroopa Keskpangas üldse keegi kuulab?
Kuulatakse seda, kel on midagi öelda ja kes oma sõnavõtuga näitab, et ta on teemast teadlik ja tal on midagi lisada. Meil on vaja inimesi, kel on rahvusvahelises organisatsioonis töötamise kogemus. Kui lähed Brüsselisse või Frankfurti majandusküsimusi arutama, siis tuleb vaadata, keda teised riigid sinna saadavad. Teised saadavad sinna inimesi, kes on töötanud maailmapangas, IMFis või veel kusagil sellises kohas. Muutub aina tähtsamaks, et meil oleks rahvusvahelise kogemusega inimesi. Eesti Pank peab tulevikus sellele rohkem tähelepanu pöörama.

Milliseid muudatusi euroga liitumine Eesti Pangale endale toob?

Muudatusi tuleb, oleme seda Andres Lipstokiga (Eesti Panga president – toim) arutanud. Ei tema ega mina ole sellele eriti palju energiat kulutanud. Aga me arutame seda teemat edasi septembris panga nõukogus.

Kui pole enam oma raha, siis milleks meile keskpank?

Seda tuleks rahvale seletada. Soomlastel on euro ja keskpank, sakslastel on euro ja keskpank, prantslastel on euro ja keskpank, Luksemburgil on euro ja keskpank. Eesti Pank peab rohkem arusaadavalt seletama, miks meid vaja on.

Eesti Panga analüütik Jaak Tõrs ütles juunis, et kuna kommertspankade konkurents on tagasihoidlik, püsivad ka laenumarginaalid Eestis kõrgemad, kui nad majanduse olukorda arvestades olla võiks. Mida saaks keskpank teha, et pangandusturul konkurentsi kasvatada?

Konkurentsi küsimus on üks tähtsamaid küsimusi. Meil on Eestis vaja rohkem konkurentsi pankade, bensiinijaamade, jaemüüjate ja veel väga paljudes ettevõtlusharudes. Konkurentsiamet ja ka Eesti Pank peaks sellega tegelema.

Kas euro tulek võiks krediidiasutuste konkurentsi kasvatada?

On suurem võimalus, et see juhtub. Rootsi pangad domineerivad meie pangandusturul. See ei ole hea, kui üks riik täielikult domineerib meie pangandussektoris. Ühelt poolt see mulle ei meeldi, aga teisalt oli see meie õnn, sest Rootsi keskpank ja valitsus hoidsid meil ära tõsise panganduskriisi.

Mis selles halba on, kui suur naaber meie panganduses domineerib?

Mulle on see moraalne ja eetiline küsimus. Eesti on aastasadu elanud nii, et keegi on teda vallutanud ja valitsenud. Ega meie pangandussüsteemil ole olnud vigu või probleeme, aga ma leian, et oleks parem, kui pangaomanikud oleksid rohkem hajutatud.

Oleme Euroopa Liidus, riik ei saa keelata kellelgi panga omanik olla. Nii SEBs kui ka Swedbankis oli Eesti kapital, kes otsustas selle müüa.

Ka Volvo on olnud Rootsi kroonijuveel ja osake rootslaste identiteedist, aga siis ostis selle ära Ford, kes müüs selle hiinlastele. Ega rootslased ei saanud midagi teha, kui Volvo müüdi. Sama lugu on meie pankadega. See on nii ja sellega midagi peale hakata on võimatu.

Kas euro toob meile jõukuse?

Eesti ühiskonnas on pooleli debatt kõvade ja pehmete väärtuste koolkonna vahel. Ma ise olen kõvade väärtuste koolkonnas, kellele on tähtis majanduskasv, ühiskonna rikkus ja ekspordi kasvatamine. Pehmete väärtuste pooldajad räägivad inimeste elukvaliteedist ning ühiskonna hoolivusest ja solidaarsusest. Mu meelest ei saa neid vastandada. Euroopas on palju rikkaid riike, kus on hea elukvaliteet.

Elukvaliteeti saab tõsta sellega, et pensionäridele saab maksta suuremat pensioni ja üksikemadele rohkem toetusi. Aga selleks tuleb kasvatada riigi rikkust. Majanduskasv on kõige kõrgem prioriteet ja selleks peame rohkem toetama ja kasvatama eksporti, mitte sisenõudlust. Ettevõtted ja riigisektor peavad olema efektiivsed. Haldusreform oleks vaja läbi viia. Euro toetab Eesti rikkamaks saamist.

Te usute seda?

See ei ole usk, vaid absoluutne veendumus. Eksportimiseks on usaldus meie vastu võtmeküsimus.