/nginx/o/2011/08/12/705612t1h0b18.jpg)
Kuigi maksu- ja tolliameti andmetel on juulis avatud töötajate registrisse kantud juba kokku enam kui 51 700 töölepinguga «uut töötajat», on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uuringu järgi ümbrikupalgad mitmetes sektorites ikka veel levinud.
Ehitajad on hakanud objektidel «vabatahtlikku tööd» tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal tegi maksu- ja tolliamet Võrus ühel ehitusobjektil kontrolli, mille käigus selgus, et ehitustöid teostab objektil kaheksa inimest. «Neist neli oli vabatahtlikuks registreeritud ning neli oli registreerimata, kes kohapeal registreeriti samuti vabatahtlikuks,» lausus maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe tänasel pressikonverentsil .
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis läbi perioodil 18. juuni – 4. juuli oma liikmete seas küsitluse, et maksuhaldur saaks ümbrikupalga vähendamiseks edasisi täpsemaid tegevusi paremini planeerida ja ettevõtjate ootustega arvestada.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul said ettevõtjad küsitluses valida kolm kõige olulisemat sektorit, kus ümbrikupalk on levinud. «Mitte kõige üllatuslikumalt ei olnud esikohal ehitus ning majutus ja toitlustus.» Kõige riskantsemateks valdkondadeks on Paltsi sõnul need, kus liigub kõige rohkem sularaha.
Üle 40 protsendi ehitus valdkonna ettevõtjatest leidis, et nende enda sektoris on ümbrikupalga osakaal 11-20 protsenti. 30 protsenti vastajast arvab, et ehituse sektoris on ümbrikupalga osakaal koguni pool.
Riigil jääb saamata makse 145 miljonit euro ulatuses aastas registreerimata töötajate tõttu, sõnas Veermäe. «See on väga märkimisväärne summa.» Tema sõnul saab 11 protsenti töötajatest täielikult või osaliselt ümbrikupalka. «Töötamise register ongi meede võitlemaks nende juhtumite vastu, kus makstakse täielikult ümbrikupalka. »
Põhjused, miks töötajad küsivad ise tööandjalt mustalt palka, peituvad üldiselt selles, et inimestel on vaja oma tegelikku sissetulekut varjata näiteks kohtutäituri või Töötukassa ees. Samuti on soov eemale hoiduda elatisrahade maksmisest.
«Natuke hämmastav tulemus oli, et väga palju, 81 protsenti, töötajatest soovib oma sissetulekut varjata,» lausus Palts. Ta lisas, et soovitakse üldiselt säilitada töötuabiraha või muude riiklike toetuste ja soodustuste saamise. Kui tööandja maksaks töötasu puhtalt, siis töötajad kaotaksid soodustused.
Esmakordselt uuriti lähemalt ka ettevõtjate hinnangut ümbrikupalga riskide, osakaalu ja leviku kohta. Samuti küsiti, mida saab riik ja ettevõtja ise ümbrikupalga vähendamisel ette võtta. Sooviti registri kohta hinnangut, kas ettevõtted näevad seda pigem positiivselt või problemaatiliselt.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul oli enamus vastajad ootuspäraselt Harjumaalt, eelkõige Tallinnast. «Nagu Eesti ettevõtluse aktiivsus ikka, suurem osa on siia kogunenud.»
Töötamise registrisse tuleb kanda ka vabatahtlikkuse alusel ehk ilma maksustatava töötasuta töötavad isikud. Maksuameti andmetel töötab kõige rohkem vabatahtlikke toidu ja joogi serveerimisel.
17. juuli seisuga on registreeritud töötajate registrisse 589 660 isiku töötamine 67 140 tööandja poolt. «Uusi töötajaid» on juuli algusest lisandunud 51 700, üle poole neist on registreeritud töölepingu alusel. Enim töölepinguga registreeritud uusi isikuid on ehituse tegevusalal.
«Kui maha arvata esmakordselt tööturule sisenenud noored ja koolilõpetajad ning eelmiste kuude jooksul palka saanud isikud, siis 1. juulist registreeriti töölepingu alusel töötamine pea 10 000 inimesega, kelle eest varem sotsiaalmaksu ei olnud tasutud ja kellel puudusid seetõttu ka sotsiaaltagatised,» tõi Veermäe välja ühe positiivse mõju.
Veermäe märkis, et ümbrikupalga vähendamine on vajalik ka selleks, et kaitsta korrektseid ettevõtjaid ja tagada neile võrdne konkurentsikeskkond. «Esimesed nädalad kinnitavad töötamise registrile seatud ootusi. Vähemalt registreerimise aktiivsuse järgi on põhjust eeldada, et ka maksulaekumine suureneb vastavalt prognoositule. Täpsema hinnangu saame anda septembris, kui juuli töötasudelt tekib maksukohustus.»
Pea 70 protsenti vastanud ettevõtjatest on seisukohal, et ümbrikupalga osakaal Eestis võib olla 6-20 protsenti. Samas 53 protsenti vastanutest hindab, et ümbrikupalga osakaal nende enda sektoris ei ületa 10 protsenti.
Töötamise register käivitus 1. juulist. Registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel.