/nginx/o/2014/05/09/3015656t1h9b97.jpg)
Avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalas juhtus esimesel poolaastal 255 tööõnnetust ehk 45 tööõnnetust rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil.
Riigipalgalistega juhtus palju tööõnnetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on avaliku halduse ja riigikaitse suur õnnetuste arv seletatav asjaoluga, et varjamisi, nagu teistes sektorites, ei esine. «Siiski paneb selline statistika meid teiseks poolaastaks kavandama tegevusi, et tööohutuse alast teadmist senisest enam avaliku sektori asutuste ja kaitseväeni viia,» rääkis Oja.
Maakondade lõikes on vähenenud tööõnnetuste arv Tallinnas, Lääne-Virumaal, Järvamaal ning Tartumaal. Tööõnnetuste kasvutrendi näeb aga Võru-, Valga- ja Läänemaal.
Valgamaal registreeritud tööõnnetuste kasvu on märkimisväärselt suurendanud kaitseväelaste Kevadtorm 2014 käigus saadud kergemad vigastused. Samuti on Võrumaal registreeritud tööõnnetuste arvu mõjutanud Kuperjanovi pataljonis teenivate kaitseväelastega juhtunud õnnetused.
2014. aasta esimesel poolaastal teatati tööinspektsioonile 2100 tööõnnetusest, millest 1688 lõppesid kerge- ning 402 raske tervisekahjustusega. Surmaga lõppes poole aasta jooksul kümme tööõnnetust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on õnnetuste arv jäänud sisuliselt samaks.
Surmaga lõppenud tööõnnetustes hukkus esimesel poolaastal kümme töötajat. Kolm töötajat hukkus remonttööde ning kolm ehitustööde käigus. Kaks töötajat said surma liiklusõnnetuses. Lisaks toimus kaks surmaga lõppenud tööõnnetust transpordivahenditega, kuid seda mitte liikluses, vaid ettevõtte territooriumil, kus üks töötaja jäi rataslaaduri ette ning teine rongi alla.