/nginx/o/2013/10/04/2503927t1h435c.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks Põlevkivi kasutamise aruande, mis näitab, et 2012. aastal kaevandati põlevkivi maksimaalsest aastamäärast oluliselt vähem – 14,9 miljonit tonni, samas kui põlevkivi kaevandamise kogus on viie aastaga kasvanud.
«Kuna põlevkivi on korraga nii oluline tööstusharu kui Eesti suurim keskkonnakoormuse allikas – sealt pärineb enamik Eesti jäätmetest, veekasutusest ja õhusaastest, siis on oluline tegeleda kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamisega. Oleme ses küsimuses olnud Keskkonnaministeeriumi poolelt väga ranged ja põlevkivitööstuse kiituseks võib öelda, et liigutakse positiivses suunas,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Võrreldes 2012. aasta andmeid varasematega, on näha positiivseid muutusi. Kuigi põlevkivi kasutamisel tekkiva poolkoksi hulk mõnevõrra suurenes, on suurenenud ka taaskasutatud poolkoksi osatähtsus. Poolkoksi on kasutatud mitmel moel, viimasel ajal põlevkivi regioonis olevate vanade terrikoonide katmisel. Lähitulevikus plaanitakse kasutada poolkoksi tsemenditööstuses. Samuti on põlevkivi kasutamisel ja töötlemisel tekkiva tuhaga – seda tekkis pisut enam, ent ka taaskasutus suurenes.
Võrreldes 2007. aastaga on SO2 heite kogus vähenenud üle kahe korra, kuna Eesti elektrijaama neljale vanemale energiaplokile paigaldati vastavad seadmed.
Rohkem on ära kasutatud ka tekkinud jäätmeid. Näiteks põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet (lubjakivi) on kasutatud teedeehitusel vajamineva killustiku valmistamiseks. 2012. aastal taaskasutati aherainet 8,7 miljonit tonni ehk ligi 92,6 protsenti samal aastal tekitatud aheraine kogusest. Tavapäraselt on võimalik 30-40 protsenti tekitatud aherainest kasutada killustikuna teedeehitusse, betooni tootmisse ja ehitusaluste täitematerjaliks.
«Ettevõtted on teinud suuri investeeringuid ja võtnud kasutusele parema tehnoloogia, et vähendada põlevkivi kaevandamise ja töötlemise avaldatavat koormust keskkonnale,» ütles keskkonnaminister. Vaatamata põlevkivi osakaalu pidevale vähenemisele elektrienergia tootmisel on põlevkivi kaevandamise maht 2012. aastal suurenenud 0,9 miljonit tonni, võrreldes baastasemega 2007. aastal. Kasv tuleneb eelkõige põlevkiviõli toodangu suurenemisest.
Põlevkivi kasutamise efektiivsust saab tõsta põlevkivi väärtustamisega, mille peamisteks teadaolevateks võimalusteks praegu on õlitööstuse rajamine ja keemiasaaduste tootmine. Kuna põlevkivist otsepõletamisel elektri tootmine on vähenenud ja põlevkiviõli toodang kasvanud, siis on suurenenud ka ressursi kasutamise efektiivsus.
CO2 eriheite väärtused on võrreldes 2011. aastaga veidi vähenenud. Siiski kaasnevad põlevkivi allmaakaevandamisega suured põlevkivi kaod, mis ulatuvad kuni 35 protsendini. Seega tuleb jätkuvalt uurida allmaakaevandamisel kaevanduskäikude tagasitäitmise võimalusi ja nn lauslangatamist. Lauslangatamise puhul lastakse ammendatud kaevanduskäikude kohal olev maapind alla korraga suurel alal, püüdes sel viisil ära hoida maapinna ebaühtlast vajumist, seega säilitada maastikku.
«Ettevõtetel tuleb kaevandamiskadude vähendamiseks tähelepanu pöörata uutele tehnoloogiatele, mis aitaks põlevkivi