/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/07/09/399738t1ha761.jpg)
Rosmakori roosiaia peremehe Mart Ojasalu sõnul on roos kultuurimärk, pidevalt muutuv lill, mille kasvatamine on Eestis tõusulainel.
Kodused roosiaiad koguvad üha enam populaarsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma puidust pinkide ja rohkete lillepottidega meenutab Harjumaale Kõue valda jääv Rosmakori roosiaed kirevas lillemeres kodust aeda. Ainult et see on mitu korda suurem ning roose on mõne sordi asemel koguni 300.
Aia peremees Ojasalu tegeleb oma sõnul praegu Eestis ainsana roosisortide tootmisega ning on neid seni ilmale aidanud kümne ringis. Neid originaalseid kodumaiseid sorte ehivad kuulsad nimed.
Näiteks laulja Mati Nuudele pühendatud kollane roos «Mati», poetessile mõeldes loodud veripunane «Marie Under» ning kunstnikust kirjanikule Ilon Wiklandile pühendatud roosa roos «Ilon». Eestis loodud rooside eelis on, et need peavad siinses kliimas ka vastu.
«Tuleb meeles pidada, et Eesti asub roosikasvatuse kõige põhjapoolsemas piirkonnas, kus veel on võimalik kasvatada ka kauneid aedroose,» rääkis Ojasalu. «Soomes on see juba probleemne.»
Värvimängu pakkuv lill
Eestimaine kliima toob kaasa ka oma erisused, näiteks rasked talved. Nii ei sobi roosiaretaja sõnul ka aednikke abistavad tõlkeraamatud sageli meie kliimale, kuna on välismaal tehtud.
«See, mis Prantsuse ja Inglise klantspiltidel särab, ei pruugi Eestis kasvada,» selgitas Ojasalu. «Neis ajakirjades näidatud roosidesse tuleb kriitiliselt suhtuda, sest me ei ela seal. Inglismaal ei ole 30-kraadiseid pakaseid.»
Mees, kes on ise juba kolme raamatu autor, märkis, et inimeste huvi rooside vastu on suur. «Roos on märgiline lill ja praegu on rooside trend tõusulainel,» rääkis ta.
Kui hakkas ehitusbuum ja uued krundid olid väga pisikesed, tulid moodi läänest toodud minivormid, nagu kadakad, jugapuud jne. Kuid enam mitte nii palju.
«Kui panete kadaka maha, siis see kasvab mõne sentimeetri aastas. Ent roos on dünaamiline lill, roosiaed muutub kogu aeg,» selgitas Ojasalu rooside kasvavat menukust. «Roos õitseb kolmes laines ja selle värvimänguga ei võistle mitte keegi.»
Soodsal aastal õitseb roos enne jaanipäeva ja viimane õitsemine võib lõppeda alles oktoobris.
Eestlaste seas on kõige populaarsemad peenraroosid, lõhnaroosid ja dekoratiivsed sordid, millel on palju õisi. Kõige menukam on klassikaline punane roos «Nostalgie», mis on pärit Saksamaalt.
«Roosil peab olema kõik ilus – läikiv leht, ilus õis ja lõhn. Põõsas peab olema tervikuna kompaktne,» rääkis Ojasalu. Maailmas on hinnanguliselt 30 000 – 50 000 roosisorti ja need on kaitse all nagu muusikapaladki.
«Rooside võistlus on lõputu ja maailma kõige paremat roosi pole ikka veel tehtud,» naeris Ojasalu. Ühe roosi aretamiseks kulub temal ligi neli aastat.
Algajale roosihuvilisele soovitab ta paljuõielisi kobarroose ja pinnakatteroose. Need on vähenõudlikud ja pakuvad rohkelt silmarõõmu, kuna õitsevad palju. «Kui sellega saab hakkama, siis saab järgmisega kah,» lausus Ojasalu.
Tasuta roosipäevad
See aasta pole Rosmakori roosiaiale just armuline olnud. Ojasalu sõnul ei talu roos liigset kuumust ja palju UV-kiirgust, mida on kestev kuum suvi ohtralt pakkunud.
«Roosid on raskes seisus, kuna on tohutult päikesekiirgust ja veepuudus,» rääkis Ojasalu tohletanud õitele viidates.
Ent lilled siiski õitsevad. Täna ja homme on Rosmakori roosiaias tasuta roosipäevad.
Inimesi oodatakse kella 10–18.30. Kavas on rooside vaatlused, ekskursioonid, uudisrooside ja roosiaretuse näitus, konsultatsioonid, rooside hindamine, haiguste tõrje ja ülevaade kirjandusest.