Mida teha, kui palk pidevalt hilineb?

Palga hilinemisel võib nõuda viivist. Foto: Panther Media/Scanpix

Inimesed arutavad avalikes foorumites, kuidas käituda olukorras, kus tööandja maksab pidevalt palga lepingus olevast kuupäevast kaks-kolm päeva hiljem.

«Ülemusele ei jõua kohale, et töötaja jaoks on oluline, millal ta täpselt palga kätte saab, mitte see, et «ära muretse, iga kord saad ju, mis siis, et kaks kuni viis päeva hiljem,» rääkis teema algatanud inimene.  

«Vabalt võib juhtuda, et raamatupidaja teeb ülekande õigel päeval, aga selleks päevaks on reede ja kellaajaks õhtupoolik. Kuna aga reede õhtust esmaspäeva hommikuni pankade vahel ülekanded ei liigu, jõuab täiesti õigel ajal makstud palk kolm päeva hiljem töötaja arvele. Tööandjal on aega palka maksta lepingus oleva kuupäeva kella 23.59-ni. See, millal kord töötajani jõuab, sõltub pangast. Kui nädalavahetusele lisanduvad veel ka punased pühad (nagu sel aastal jaanipäev), võib õigel ajal makstud palk jõuda töötajani alles viis päeva hiljem ja kõik on tööandja poolt vaadates korrektne,» rääkis kodanik. 

Selle vastusega ei olnud kõik aga rahul. «Töölepingus on kirjas töötasu maksmise kuupäev. See, millal tasu laekub, ei ole tööandja asi ning mingit kohustust hommikul või kiirmaksena maksta ei ole. Võib maksta ka enne pikki pühi reede õhtul 23.59,» toodi näiteks.

«Raamatupidaja või ülemus peab tegema ülekande aegsasti, et see jõuaks õigel kuupäeval töötaja arvele, olenemata töötaja pangast. Kui millegipärast ei jõuta teha makset õigel ajal oleks õige see teha kiirmaksena ning teavitada töötajat,» rääkis järgmine inimene.

«Kui palk hilineb, siis on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse alusel,» soovitati foorumis veel.«Lisaks võib töölepingu seaduse § 91 lg 2 kohaselt töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt viivitanud tasu maksmisega,» lisas veel üks vastaja.

Foorumites vestlejate küsimustele vastas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Töölepingu seaduse kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu vähemalt üks kord kuus. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises sagedamini. Töötasu kokkulepe sõlmitakse brutosummana, kuid väljamakse tehakse netosummas, millest tööandja on maha arvestanud seadusega ettenähtud maksud.

Töötaja palgapäev ehk töötasu sissenõutavaks muutumise aeg on seaduse kohaselt üheks kohustuslikuks sätteks, mis peab olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis. Palgapäev on see tähtpäev, mil tööandja on kohustatud töötasu töötajale välja maksma ning töötajal tekib sellest päevast töötasu osas nõude õigus.

Tööandja kannab töötasu töötaja määratud pangakontole. Seejuures ei ole keelatud töötasu kandmine töötaja poolt näidatud kolmanda isiku pangakontole. Kui töötaja soovib saada töötasu sularahas või on sellest huvitatud tööandja, siis peavad pooled selles kokku leppima. Juhul, kui üks või teine pool ei nõustu ettepanekuga töötasu väljamakse tegemiseks sularahas, siis seda vägisi teha või nõuda ei saa.

Töösuhte pooled peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt, kuna töötajal tekib lepingus näidatud palgapäeval töötasu saamise osas õigustatud ootus, siis peab tööandja tegema ka kõik endast oleneva, et töötasu just selleks tähtpäevaks töötajani jõuaks. Põhjendatuks saab lugeda vaid sellise viivituse, mis oli tingitud tööandjaga mitteseotud asjaoludest, näiteks pangasüsteemi rikkest vms.

Töölepingu seaduse § 33 lg 2 sätestab erisuse nendeks juhtudeks, kui kokkulepitud palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, siis loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.

Tööandja võib töötasu välja maksta enne töölepingus näidatud palgapäeva, kuid hilisem väljamakse tähendab juba viivise nõude tekkimist. Kui tööandja ei ole palgapäeval kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu osas, mis jäi välja maksmata ja lisaks tekib tal õigus viivistele vastavalt võlaõigusseadusele.

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral töötaja kui võlausaldaja nõuda tööandjalt kui võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks on võlaõigusseaduse § 94 alusel Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud 8 protsenti aastas. Alates 1. juulist 2014 on viivise määraks 8,15 protsenti aastas.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja viivitatud summa välja maksab.

Kui tööandja viivitab töötasu väljamaksmisega pidevalt kuust kuusse ning sellega kaasneb töötajale oluline kahju nagu näiteks täiendavad kohustused kolmandate isikute ees, siis võib töötaja sellest tulenevalt töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 punkt 2 alusel tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu.

Töölepingu saab üles öelda ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja töötaja peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Sanktsioonina tööandjale on lisaks ettenähtud kohustus maksta töötajale sellise erakorralise ülesütlemise korral töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel hüvitisena töötaja kolme kuu keskmist töötasu.