Huvi pesemisvõimaluseta korterite vastu püsib

Paljudes Karlova linnaosa korterites Tartus on praegugi olemas vaid kraanikauss külma veega, samas kui tualetti ja duširuumi tuleb jagada naabritega. Foto: KV.EE

Kuigi kinnisvarafirmade sõnul teevad korteriomanikud eluasemeid aina enam korda, pakutakse endiselt ka üürikortereid, kus pole pesemisvõimalust ja tualettruumi tuleb jagada naabritega. Huvi selliste korterite vastu on maaklerite kinnitusel endiselt olemas.

Põhiliselt on pesemisvõimaluseta ja ühisvetsuga kortereid pakkuda Tartus Supilinna ja Karlova linnaosas, kus on palju ahiküttega puumaju. Tallinnas on niisuguseid üürikortereid vähem – nii mõnigi kinnisvaramaakler pole nendega pealinnas juba aastaid üldse kokku puutunud.

Kuna nõudlus üürikorterite järele on suur, saab mugavusteta kortereid näiteks Tartus välja üürida kuni 150 euroga. Kinnisvarafirma Ober-Haus Tartu kontori kinnisvaraspetsialisti Raul Kanguri sõnul on 100 eurot maksimumhind, mida sedalaadi korteri eest küsida. Kinnisvarafirma Uus Maa Tartu maakler Kristi Väljaots arvas jällegi, et kuigi dušita korterid on oluliselt odavamad kui mugavustega korterid, on 100 eurot Tartus pigem miinimumhind, alla mille on isegi pesemisvõimaluseta korterit väga raske leida.

Pestakse töö juures

Pesemisvõimaluseta kortereid võetakse üürile mitmesugustel põhjustel, kuid peamine on siiski soodsam hind. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht Marge Tõnnis tegeles aastaid Tartus Roosi tänaval üürimajaga, kus koridoris olid kuivkäimlad ja pesemisvõimalus piirnes sellega, et igas korteris oli kraanikauss.

Tõnnis rääkis, et 70-eurose kuuüüriga majas elas vanemaid üksikuid inimesi, kes tavaliselt töötasid meditsiinisüsteemis, kus on alati kohustuslik enne tööd duši all käia – kuna pesta saab ka töö juures, pole kodus seda vaja teha. Nädalavahetusel käisid need inimesed maal pere juures saunas ning rõivaid pesti ilmselt samuti nii, et võeti maale kaasa ja toodi tagasi linna, arvas maakler.