Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Vene ettevõtjate liidu juht pakub Ida-Virumaale tööstusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) Aleksandr Šohhin.
Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) Aleksandr Šohhin. Foto: Toomas Huik

Eestit külastava Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu presidendi Aleksandr Šohhini hinnangul oleks mõistlik luua terve rida ühiseid tootmisettevõtteid või ka puhtalt Vene kapitaliga ettevõtteid Ida-Virumaa piirkonnas.


«Venekeelse elanikkonna käekäigule kaasaelamine peaks toimuma muu hulgas töökohtade loomise abil,» märkis Šohhin.

Venemaa töösturite liidu president leiab, et mida rohkem on Eesti ja Venemaa majandused omavahel lõimunud, seda vähem on poliitikutel võimalusi manipuleerida majanduslike küsimuste abil, kui nad üritavad oma poliitilisi eesmärke saavutada.

Samas viitas Šohhin ka 2007. aasta aprillisündmustele ning tõdes, et kuigi Lätis lootis sellest kasu lõigata, ei läinud asjad siiski nii nagu loodeti.

«Pärast 2007. aasta aprillisündmusi külastasin Lätit, ning kas teate, sealsed ettevõtjad ütlesid välja, et nad tunnetavad: nüüd hakkab kogu Vene äri ja transiit käima Läti kaudu. Riia sadama kaudu jne. Aga tegelikult nii ei läinud,» märkis Šohhin.

Tema sõnul ei juhtunud seda põhiliselt seetõttu, et tõsised Vene ettevõtted olid juba Eestisse raha paigutanud.

«Näiteks Kuzbassrazrezugol (Venemaa suuruselt teine kivisöekaevandaja – toim) investeeris Muuga sadamasse. Suured kulutused olid juba tehtud ning ei saanud ju neid lihtsalt maha jätta ja kolida Leningradi oblastisse või Lätti.

Seepärast: mida rohkem raha on meil teineteise majandusse investeeritud – muidugi on Venemaa investeeringuid Eestis rohkem märgata kui vastupidi –, seda vähem on võimalust, et poliitiline konjunktuur või mingid tõsised probleemid mõjutavad majandust.

Sellesama Kuzbassrazrezugoli ja Muuga sadama näite varal on see näha. Nad ei lahkunud Eestist ja veelgi enam, selgitasid ka Venemaa juhtkonnale, et see teeks kahju nii Venemaa eelarvele kui ka ettevõtetele.»

 

Märksõnad

Tagasi üles