/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/07/08/399408t1hb47d.jpg)
Majanduskriis on pannud rahvusvahelisi kontserne kulude kärpimisele mõtlema, mistõttu liidavad nad sagedamini oma Eestis, Lätis ja Leedus asuvad tütarfirmad üheks Balti üksuseks.
Ettevõtted ühendavad Balti tütreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lisaks maailmamajandusest tingitule on Balti riikides tegutsevate ettevõtete ühendamine äritegevuse arengu loomulik suund,» märkis Karin Madisson Soraineni advokaadibüroost, mis on nõustanud tütarfirmasid liitnud kontserne. «Järjest enam ettevõtjaid näeb Eestit, Lätit ja Leedut ühtse, regionaalse turuna.»
Üks näide ühendamisest on kindlustusmaakler Aon, mis liitis 1. juulist oma Eesti, Läti ja Leedu firmad üheks ettevõtteks Aon Baltic. See registreeriti Leedus ja juhiks sai Leedu tütarfirma juht. «Leedu valiti, sest sealne ettevõte on suurem kui Eesti ja Läti omad,» ütles Kaido Konsap, kes muutus Eesti tütarfirma juhist siinse filiaali juhiks.
Eestlastel karjäärivõimalus
Tema sõnul oli vajadus ühendamiseks ilmne. Mitmed suuremad kindlustusseltsid nagu If ja Ergo on viimasel ajal Eesti, Läti ja Leedu tütarfirmad ülebaltiliseks ettevõtteks koondanud. «Klientide huvide paremaks esindamiseks peab siis ka kindlustusmaakler olema Baltikumiülene,» selgitas Konsap.
«Meil on lihtsam kaasata Läti ja Leedu ettevõtete oskusteavet. Paraneb sisekommunikatsioon ja efektiivsus suureneb, kuna kolme juhatuse asemel on üks,» põhjendas ta.
Selles, et ühendamisel tekkinud ettevõte on registreeritud Leedus, Konsap Eesti üksusele ohtu ei näe. «Kuna Eesti kindlustusturg on korporatiivklientide segmendis oma arengus mõnes mõttes Läti ja Leedu turgudest ees, toob ühendamine töötajatele kaasa karjääritegemise võimaluse,» leidis ta hoopis positiivset.
End (nagu Aongi) maailma suurimaks kindlustusmaakleriks pidava, igas Balti riigis tütarettevõtteid omava Marshi Eesti juhi Mart Meri suhtumine ühendamisse oli hoopis teistsugune. «Oleme kaalunud Baltikumi tütarettevõtete ühendamist, aga pidanud seda täiesti ebaefektiivseks,» lausus ta.
Trend jätkub
Tema sõnul on Baltimaad erinevad, ja mitte ainult kindlustusvaldkonnas. «Ärikultuur on kardinaalselt erinev,» arvas ta. «Arvan, et üks oluline ühendamise põhjus on soov korporatsiooni sees tõestada regiooni kasumlikkust,» märkis Meri.
Aoni Baltikumi tütarettevõtete liitmine on mõneti erandlik, sest tekkinud firma registreeriti Leedus. Ettevõtetele nõustamisteenuseid pakkuva KPMG maksu- ja õigusteenuste valdkonna juhi Joel Zernaski sõnul jääb ühendamisel äriühing reeglina Eestisse ning Läti ja Leedu firmadest saavad selle filiaalid.
«Sageli on põhjus selles, et Eesti tegevus on kõige suurem, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka Eesti tulumaksusüsteemi mõju,» märkis ta. «Nimelt, traditsioonilise maksusüsteemiga emaettevõtja asukohariigis võib tekkida probleem topeltmaksustamise vältimisega, kui Eesti tütarettevõtjast filiaal teha.»
On ka muid põhjusi. «Kuna suur osa Balti investeeringutest on Soome päritolu, tunnevad soomlased end kindlamalt Balti tegevuse juhtkonda Eestisse jättes,» lisas ta.
Zernaski sõnul võib eeldada, et Eestisse ühendamise trend jätkub ka edaspidi.
Madisson aga märkis, et maksupoliitika vallas hakkame lähinaabritele alla jääma, sest tööjõukulud on Eestis kõrged ja maksude maksmise reeglid pole alati selged, seda näiteks omaniku dividenditulu ja töötasu eristamisel.
Poolt- ja vastuargumendid
+ Vabaneb kapitali, sest kapitalinõudeid tuleb täita vaid ühes riigis.
+ Ühendatud ettevõte on suurem, tugevam ja usaldusväärsem. See lihtsustab
laenude ja litsentside saamist, samuti suurendab sõnaõigust kontserni tasandil.
+ Balti üksuste koostöö tõhustub. Lihtsustub teiste Balti üksuste oskusteabe kasutamine. Toode muutub kliendile lihtsamaks ja kättesaadavamaks.
+ Kulud vähenevad, sest juhtimisstruktuur lihtsustub, saab luua ühtsed andmebaasid, korraldada lihtsamalt raamatupidamist, Balti üksustel tekib võimalus teha omavahelisi teenuseid reeglina käibemaksuvabalt.
– Sünergiat ei teki, sest Balti riigid on liiga erinevad.
– Ühendamine toob ühekordselt kaasa suured kulud.
– Kaotatakse kliente, sest struktuurimuutus ei lase keskenduda nende teenindamisele.
– Filiaalideks muutunud üksuste juhid peavad hakkama rohkem reisima, sest firma asub teises riigis. Juhi eemalolek üksusest pole hea ning reisimine tekitab lisakulu.