Süsteemi täielik väljavahetamine pole renoveerimisest säästlikum

Pildil amatööri torutöö – vaatepilt, mis võtab sõnatuks ka kõige kogenuma küttesüsteemidega tegeleva spetsialisti. Foto: TA Hydronics Eesti

Vana küttesüsteemi renoveerimise välistab see, kui süsteemi pole korralikult hooldatud või mis veel hullem, remonti ja ümberehitusi on tehtud omavoliliselt ja asjatundmatult.

Tervikrenoveerimist plaanivad kortermajad ei pea tingimata vahetama välja kogu küttesüsteemi, vaid kaaluda tasub hoopis selle renoveerimist, eriti juhul, kui olemasolevat süsteemi on pidevalt ja tublisti hooldatud. Soojussäästlikkuses erinevust peaaegu ei ole, kuid tööde hind võib erineda mitu korda renoveerimise kasuks.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Teet-Andrus Kõiv oletas, et vana küttesüsteemi renoveerimise ja selle täieliku väljavahetamise lõpphind võib sõltuvalt asjaoludest erineda neli-viis korda. Küttekulude pealt on mõlemal juhul võimalik säästa aga kuni 15 protsenti.

Küttesüsteemi peaks laksma spetsialistil vaadata kord kvartalis. Samblaalgete tekkimisel on selgelt tegemist süsteemiga, mida pole korralikult hooldatud. Foto: TA Hydronics Eesti

«Minimaalseid erinevusi võib ühe või teise valiku kasuks otsustades olla. Renoveerimisel on tarvis süsteemi olukord väga täpselt välja selgitada, selleks tarvilik analüüs teha ning sedasi parim lahendus leida. Hinnavahe on piisavalt suur, et vaev end ära tasuks,» ütles Kõiv.

Täielikult uue küttesüsteemi ehitamist peab Kõiv aga lollikindlaks variandiks ning seda tasub kaaluda siis, kui vana süsteem on amortiseerunud. «Kui süsteemi järelejäänud ressurss on lühikese eaga ja küttekehad amortiseerunud, tuleks minna süsteemi väljavahetamise teed,» tõdes ta.

Vanemates kortermajades on tüüpilisem küttelahendus ühetorusüsteem, mis tähendab, et püstiku lõikes läbib vesi järjestikku kõik küttekehad, kõige kuumem vesi liigub esimesse ja kõige jahedam viimasesse küttekehasse. «Korteripõhiseid omavolilisi ümberehitusi näinud ühetorusüsteem võib olla nii ära rikutud, et selle taastamine on keeruline ning lihtsam on kõik nullist üles ehitada,» tõi Kõiv välja teise sageli esineva põhjuse, miks renoveerimine välistatakse.

«Ühetorusüsteemis on korterid omavahel väga tihedalt seotud ning kui üks selles ahelas asuv korteriomanik otsustab oma radiaatoritele ribisid juurde lisada, torude läbimõõte vähendada, mõjutab see kogu püstiku tööd – vee läbivool väheneb, püstiku viimaste küttekehade temperatuur ja korteri õhutemperatuur langeb,» tõi Kõiv näite halvimast, mida projektita omavoliline ümberehitamine võib kaasa tuua.

Et renoveerimine on hästi hooldatud ja kooskõlastatud tegevusel toimivas kortermajas mõistlikum lahendus kui uue küttesüsteemi väljaehitamine, arvas ka Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.

Magnetiidiga täitunud torusüsteem, mis viitab kehvale hooldusele. Sellise sette kogunemist aitab vältida süsteemi paigaldatud magnetiga hõljumipüüdur. Foto: TA Hydronics Eesti

«Nendes majades, kus on korralikud malmradiaatorid – mis juba ise moodustavad päris suure hinna küttesüsteemis –, võib saavutada suure kokkuhoiu, kui need läbi pesta ja lisada termostaatventiilid. Vanu plekkradiaatoreid pole aga mõtet renoveerida, vaid vahetada nende olemasolul välja kogu küttesüsteem,» ütles Jõgeva, toetudes oma piirkonna kortermajade renoveerimise kogemusele.

Küttesüsteemide terviklahendusi pakkuva TA Hydronics Eesti esindaja Vallo Hiietam selgitas, et sugugi mitte iga küttesüsteemi puhul ei pruugi piisata vaid renoveerimisest. «Vana renoveerimine annab häid tulemusi vaid juhul, kui seda on eelnevalt hästi hooldatud. Selleks et otsustada, kas tulemuslikum on renoveerida või ehitada uus süsteem, tuleks teha põhjalik süsteemiaudit,» soovitas Hiietam.

Renoveerimise üheks etapiks on radiaatorite puhastamine tekkinud sademest. See võib aga Hiietame hinnangul kujuneda mõningatel juhtudel liialt suureks tööks. Siiski nõustus ta, et renoveerimine tähendab ehituskulude kokkuhoidu.

«See võib juhtuda küll, et renoveerimisega saavutatakse võrdne kokkuhoid uue küttesüsteemi ehitamisega, aga oluline on valmistuda töödeks ette, läbi viia põhjalik süsteemianalüüs ning koostada korralik projekt,» tõi Hiietam välja põhilised ettevalmistustööd, mis sageli omapäi otsust langetades tegemata jäävad.