Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tants Rehni tooli ümber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Pildil on ELi endine majandusvolinik Olli Rehn ja endine eurogrupi president Jean-Claude Juncker (paremal).
Pildil on ELi endine majandusvolinik Olli Rehn ja endine eurogrupi president Jean-Claude Juncker (paremal). Foto: AFP / Scanpix

Kellest küll saab Euroopa Liidu järgmine majandusvolinik? Post on kujunenud ülimalt ihaldusväärseks tänu võimalusele «viimistleda» liikmesriikide eelarveid.

Iga liikmesriik tahaks sellele kohale oma inimest. Euroopa Komisjoni juhiks saav Jean-Claude Juncker ütles lõppeval nädalal europarlamendi ees, et tema tahab majandusvolinikuks sotsi – mis tõmbaks valiku koomale.

Kohe kerkivad esile kaks kandidaati. Esimene oleks Hollandi rahandusminister ja eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, kirjutab Wall Street Journal.

Dijsselbloemi on kiidetud selle eest, et mees lõi eurogrupi koosolekutel korra majja, olles võtnud ameti üle... Junckerilt! Mis tähendab, et meil on probleem. Nende kahe vahel on olnud tunda teatud hõõrumist. Hollandlane on isegi mõista andnud, et Juncker on «paadunud» napsumees, mis olevat andnud tooni ka eurogrupi öökoosolekutele.

«Ma siiralt kahtlen selles,» ütles Junckeri lähedane allikas küsimuse peale, kas Dijsselbloemist võiks saada järgmine majandusvolinik.

Teine kandidaat oleks endine Prantsuse rahandusminister Pierre Moscovici. Temaga saab Juncker ülalmainitud allika andmetel hästi läbi. Siin aga tuleb mängu Berliin. Sakslaste arvates kujutab Moscovici endast riski ELi rangetele eelarvereeglitele – ja neil on õigus. Tänu Moscovici lobitööle on Prantsusmaa juba mitu korda oma eelarvepuudujäägi pisendamisele pikendust saanud.

Teoreetiliselt võiks Juncker kõik 28 volinikuportfelli (igale liikmesriigile üks) ise laiali jagada, nagu talle meeldib. Tegelikkuses tuleb tal arvestada suurte liikmesriikide tahtmistega.

Tagasi üles