Lugeja küsib: miks teistes ELi riikides «vahtralehte» ei kasutata?

«Vahtraleht». Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Kehtiva liiklusseaduse kohaselt on vahtralehe kasutamine algajatel juhtidel kohustuslik. Mingeid piiranguid aga see sõidukile või juhile ei sea. Küsimus on, et mis eesmärki see tähis kannab ja miks mitte ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik pole otsustanud selliselt väikese sõidukogemusega juhte tähistada? Kuidas mõistavad vahtralehe kujutist autopäral Eestis viibivad võõrriigi autojuhid?» uurib lugeja.

Vastab Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

«Vahtraleht» iseenesest ei seagi juhile mingeid piiranguid. Piirangud tulenevad juhi staatusest e. asjaolust, et tegemist on väheste kogemustega juhiga ning need piirangud on sätestatud seadusega (näit: LS § 50 lg 1). «Vahtraleht» lihtsalt tähistab sõidukit, mida juhib selline juht ning selle peamiseks eesmärgiks on teavitada teisi juhte väheste kogemustega juhist ning sellise teavituse eesmärgiks on printsiibis tagada suurem liiklusohutus.

Jään vastuse võlgu, miks teistes EL liikmesriikides sellist märki ei kasutata, kuid teadaolevalt ongi liiklusohutus erinevates liikmesriikides erinev. «Vahtralehe» mittekasutamine mõnes muus liikmesriigis ei tähenda, et seal oleks liiklus ohutum või kuidagi muul moel parem. Samuti ei rakendata kõikides liikmesriikides ühetaoliselt nn kaheastmelist juhtimisõiguse andmise süsteemi, kuid liiklusohutuse seisukohalt võiks minu hinnangul ohutumaks lugeda just viimast. 

Asjaolu, kuidas välisriigi autojuhid mõistavad vahtralehe tähendust, sõltub sellest, kuidas on juht endale Eesti liiklusmärgid ja muud märgised selgeks teinud. Ka mujal maailmas on piisavalt märke, mille tähendust eestlane ei pruugi teada (Lätis näiteks punasega ääristatud kolmnurga valgel taustal ümmargune must laik, Suurbritannias õppesõitu tähistav «L» märk jne), kuid mille tähenduse saab kohalikke liiklusalaseid õigusakte uurides endale hõlpsalt selgeks teha.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.