/nginx/o/2014/07/10/3190041t1h0d0a.jpg)
Baltania OÜ plaanib Lääne-Virumaale, Rakkesse 40 miljonit eurot maksvat biosütt tootvat torrifitseerimistehast, mis peaks valmima 2016. aastal ja mida on Euroopa Liit lubanud toetada kuni 25 miljoni euroga.
Virumaale plaanitakse 40 miljonit maksvat biosöe tehast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Projekti eelarve on üle 40 miljoni euro ja sisaldab endas lisaks torrifitseerimistehasele ka elektrienergia ja sooja tootmist,» ütles Baltania juhatuse liige Jüri Roos BNS-ile. «Euroopa Liit ei toeta otseselt investeeringut, vaid toodangut ehk toetust hakkab projekt alles siis saama kui see on valmis ja toodab,» lisas ta.
«Eestis biosöe jaoks praegu turgu ei ole. Eeldatav müük on välisturgudel ja kõige suurem rühm tarbijaid on kivisütt tarvitavad elektrijaamad ja koostootmisjaamad, millele seatakse eesmärgid taastuvenergia komponendi tarvitamiseks. Biosöe eelis võrreldes puiduhakke või valge pelletiga on see, et tarbijad ei pea peaaegu et üldse investeeringuid tegema, et selle tarvitamisele üle minna,» lisas Roos.
Esialgu on tehase asupaigaks plaanitud Rakke, aga see võib veel muutuda. «Praegu toimub kõigi projektiga seotud asjaolude kontrollimine, kaasa arvatud lõplik asukoht, millest saab täpsemalt rääkida aasta teises pooles. On vaja kontrollida veel elektriga varustamist ja vaadata üle optimaalseim toorainepiirkond,» sõnas ta.
Roosi sõnul tegeleb biosöe tootmisega maailmas põhimõtteliselt kolm ettevõttet. «Nende teoreetiline tootmise kogumaht on suurusjärgus 200 000 tonni aastas. Euroopa kivisöe kasutajate vajadus võiks erinevate ekspertide hinnangul olla 20-50 miljonit tonni aastas,» rääkis ta.
«Lõplik otsus projekti realiseerimise osas tuleb käesoleva aasta lõpus ja tehas võiks valmida 2016. aastal. Uues tehases võiks töötada umbes 30 inimest ja lisaks veel suur hulk inimesi metsavarumise ja transpordi sektorites,» märkis Roos.
Plaanitav torrifitseerimistehas võiks iga-aastaselt toota 260 000 tonnist madalakvaliteetsest puidust 100 000 tonni biosütt. Euroopa Komisjon otsustas teisipäeval toetada NER300 rahastamisprogrammi teise projektikonkursi raames aeglase pürolüüsi käigus biosöe tootmist 25 miljoni euroga. Vahendid projektide rahastamiseks saadakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemis saastekvootide müügi tuludest.