/nginx/o/2012/10/12/1369756t1h9570.jpg)
Pangaliidu juht Katrin Talihärm on väga rõõmus, et Eesti koolinoored olid nii tublid PISA finantskirjaoskuse testis. «Oleme koos pankadega viimastel aastatel võtnud õpilaste finantskirjaoskuse arendamise oma südameasjaks ja jõudnud mõndagi juba ka ette võtta.»
Kaks aastat on Pangaliit korraldanud koolides üle Eesti rahatarkuse päeva, kus põhitähelepanu on suunatud finantskirjaoskuse ABC-l, tulude ja kulude plaanimisel, pere-eelarve koostamisel ja erinevate laenutoodete võrdlusel. «Koostöös haridusministeeriumiga oleme koostanud finantshariduse teemalisi tunnimaterjale erinevatele aineõpetajatele,» selgitas Talihärm.
Talihärma sõnul finantskirjaoskuse parandamisele suunatud tegevused ei ole veel väga pika ajalooga, seega on mõnevõrra rõõmus üllatus, et õpilaste teadmised on juba täna nii head. «Alles eelmisel aastal sai see osaks riiklikust õppeprogrammist ja lepiti mitmete organisatsioonidega, sh Pangaliiduga kokku Eesti elanike finantskirjaoskuse programm järgnevaks 6 aastaks.»
Ühelt poolt on asi kindlasti selles, et meie noored puutuvad pangateenustega varakult oma igapäevaelus kokku, teiselt poolt on teema noorte tähelepanu võitnud ajakirjanduses kiirlaenu ja buumiaegsete laenudega hätta sattunud inimeste lugude kajastamine, leidis Talihärm.
Eestis läbiviidud finantskäitumise uuringu kohaselt ei ole täiskasvanute teadmised, oskused ja hoiakud nii head, et nendega võiks rahule jääda. «Eriti suur arenguruum on teadmiste kasutamine igapäevaelus,» täpsustas Talihärm.
Pangaliidu juhi sõnul ongi õpilaste PISA testi heade tulemuste juures kõige tähtsam, et uuringuga kaardistatud tänased teoreetilised teadmised, oskused ja hoiakud ka praktikas kasutusele võetakse, et uus põlvkond oleks oma rahaasjade korraldamisel arukas.
«Pangaliit ja pangad jätkavad selle nimel aja ja energia investeerimist ka lähemas ja kaugemas tulevikus. Oleme osalised riikliku finantskirjaoskuse programmi elluviimisel ja ootame samasugust pühendumist ka avalikult sektorilt.»