Uurisime lugejatelt, kuidas nemad metssigu kartulipõllust eemal hoiavad – ennekõike pidavat aitama vänge lõhn, elektrikarjus ja muusika.
Soovitusi, kuidas metssigu peletada
10. juuli 2014, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundliku haistmisega metssigadele ei meeldi lugejate kinnitusel vänge lõhn. Nii soovitavad nad põllu lähedusse riputada kasutatud mähkmeid, hernehirmutisele selga sättida aga läbi higistatud särke. Veel soovitati ümber põllu viia inimese väljaheited.
Mitmed lisasid, et metsanotsusid hoiab põllust eemal põllule asetatud põlevkiviõliga immutatud kalts. «Jubedalt haises, aga toimis,» märkis Aivar.
Põlluomanikud on proovinud metssigu peletada ka muusikaga. «Ööseks tasub raadio põllu äärde mängima jätta ning lisaks öölampe ümber põllu panna,» soovitas lugeja. Samas märkis lugeja Oleg, et tema tuttav vedas kaabli otsas valjuhääldi põllule ning jättis ööseks muusika mängima, kuid sellega harjusid sead paari öö jooksul ära ja enam ei kartnud. Aitas hoopiski kollane vilkur.
Elektrikarjus olevat samuti tõhus. «Mul on juba kümme aastat elektrikarjus ümber põllu ja ükski siga ei puutu,» tõdes üks põlluomanik. «Kui talveks jätta elektrikarjus heinamaa ümber, jääb seegi üles sonkimata. Elekter ei pea sees olema, loomad teavad, mis see nöör on, ja mäletavad seda kaua. Kõrgus peab aga olema sätitud madalam kui lehmade karjatamiseks,» soovitas ta ning lisas: «Kui keegi räägib, et sigadele see ei mõju, siis see pole õige. Ei mõju ehk väga lahjad veneaegsed generaatorid, aga see, mis hoiab lammast aias, mõjub ka seale.»
Teine lugeja aga toonitas, et elektrikarjus toimib ainult siis, kui traatide külge riputada peibutussööt, vastasel juhul kõnnib siga traatidest lihtsalt läbi. Veel pidavat tema sõnul aitama natuke keerulisem süsteem liikumisanduri ja ultrahelipüssiga. «Inimkõrvale on heli kuuldamatu, kuid siga saab laksu kätte.»
Muuseas mainiti, et väiksemale põllulapile võiks ümber ehitada aia või loota lihtsalt tublile koerale, kes metsanotsud eemale peletab. Mainiti ka vahendit «Metssigade STOP», mida pihustatakse riide- või vilditükkidele ja riputatakse kuni 15-meetriste vahedega aialippide ja puude külge. Metssigade peletaja maksab umbes 20 eurot.