/nginx/o/2008/04/21/34727t1hfaf4.jpg)
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland rõhutas täna Euroopa Parlamendile edastatud pöördumises, et Rail Baltica projekti jätkamine on Baltimaadele väga oluline.
Ojuland: 2020. aastal peab saama Tallinnast kiirrongiga Berliini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pean vajalikuks survestada projektis osalevaid liikmesriike jätkama töid kavakohaselt ning otsima tõhusaid lahendusi tõstatunud tehnilistele probleemidele, et Rail Baltica võiks valmida 2020. aastaks, nagu planeeritud,» ütles Ojuland.
Euroopa Parlamendi täiskogu istungil arutati täna vastalanud Euroopa Liidu Nõukogu Belgia eesistumise programmi, milles on sõnastatud kavatsus algatada arutelu jätkusuutliku transpordi valge raamatu üle aastateks 2010-2020.
Ojuland tundis muret, et praeguseni on Baltimaad olnud Kesk-Euroopa raudteevõrgustikust äralõigatud ning avaldas lootust, et Belgia eesistumise ajal tähtsustatakse Eesti, Läti ja Leedu ühendamist Euroopaga ka infrastruktuuri tähenduses.
«Viis aastat tagasi esitas Euroopa Komisjon üle-Euroopaliste transpordivõrkude prioriteetsete ühenduste kava, kus üheks kolmekümnest projektist on Rail Baltica, mis ühendaks Helsingi Varssaviga, läbides Baltimaade pealinnasid,» selgitas Ojuland.
2008. aastal koostaud vaheraportis oli märgitud, et 1142 kilomeetri pikkusest raudteelõigust olid tööd lõpule viidud küll vaid 135 kilomeetril, kuid käesolevast aastast peaks jääma töid teha üksnes kolmandikul trassist.
«Raportis on välja toodud ühe murepunktina Białystokist Poola piirini kulgev trass, mis on problemaatiline ka Baltimaades ja Kesk-Euroopas kasutusel oleva rööpmelaiuse erinevuse tõttu,» märkis Ojuland.
«Rail Baltica lõpuleviimine avaldaks olulist mõju kogu regiooni majanduslikule arengule, inimeste mobiilsusele, liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele,» leidis Ojuland.
Varssavi-Berliini kiirrong on juba käigus.