Rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni projektijuhi Ingvar Bärenklau sõnul on mitte-eestlased eurole ülemineku osas skeptilisemad ja pole uue valuuta tulekus veendunud.
Ekspert: paljud mitte-eestlased pole euro tulekut teadvustanud
«Praegu näitavad arvamusuuringud, et venekeelne elanikkond on tõesti märksa skeptilisem,» ütles Bärenklau.
«Paljud ei ole endale üldse teadvustanud, et euro tuleb, nad ei ole selles veendunud, nad ei tea, mis üleminekukursiks tuleb ja see sõnum, et kurss ei muutu, ei ole kohale jõudnud. Sellega seoses tekib palju hirmu ja ebakindlust,» kirjeldas ta.
Euroteemalist teavitustööd raskendab see, et muukeelne elanikkond ei jälgi Eesti meediakanaleid, vaid saab infot peamiselt Venemaa meediast.
«On selge, et läbi Venemaa meediakanalite ei hakka me loomulikult reklaamikampaaniat tegema,» märkis Bärenklau. Eestimaiseid venekeelseid infokanaleid küll kasutatakse, kuid kuna meedia kaudu inimesteni jõudmine on küsitav, pannakse rohkem rõhku euroteemalistele üritustele.
Plaanis on korraldada venekeelsele elanikkonnale suunatud näitusi, seminare ja konverentse ning avaldada nii paberil kui internetis venekeelseid infomaterjale. Ka ettevõtjatele suunatud teavet edastatakse paralleelselt eesti ja vene keeles.
Sügisel saadetakse kõigile leibkondadele infobrošüür eurole üleminekust, mis on paralleelselt nii eesti kui vene keeles. Omaette infovoldiku saavad ka pensionärid, kellele selgitatakse pensionide ümberarvutamist.
Bärenklau avaldas lootust, et teadlikkuse kasv kummutab muukeelse elanikkonna eurohirmu. «Ma usun, et kui jõuab kohale teadmine, et euro tulek on nüüd juba täiesti paratamatu, siis see sunnib mitte ainult venekeelset elanikkonda, vaid meid kõiki ennast euro kõigi aspektidega kurssi viima. Kui ollakse teadlikud sellest, mida euro tulek endaga kaasa toob, siis võtab see hirmud ja kahtlused maha,» arvas ta.
«Elu läheb edasi täpselt samamoodi, nagu ta praegu käib, üks vääring asendub lihtsalt teisega,» kinnitas euroteavitaja.