/nginx/o/2011/06/10/621744t1hf519.jpg)
Kui arstiteadus enam ei aita, aitab Aivo Sihvart, kes paneb liikumisvõime kaotanud koerale rattad alla.
Mees, kes paneb jalutud koerad lippama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eakate suuretõuliste koerte omanikud teavad, mida tähendab DM. See on haigus, mis halvab aja jooksul koera tagajalad ning ravi sellele ei ole, kirjutab Põhjarannik. Liikumisvõimetuks muutunud koera ainuke võimalus oma peremehega veel jalutama minna on rataste abil.
«Rattad võivad mõnikord aidata ka täiesti lootusetu juhtumi puhul − kui vanker tõsta sellisele kõrgusele, et varbaotsad puudutavad maad, mitte ei ripu õhus,» rääkis Sihvart. «See aitab pidurdada lihaste kärbumist ning võib juhtuda, et koer võtab mõne aja möödudes ise jalad alla.»
Üks väike valge spits, kes varem tagumikku järel lohistas, käib nüüd täiesti oma jalgade peal. «Ta kõnnib küll vinta-vänta ja kukub pidevalt, aga käib! Vankrit pole tal igatahes enam vaja, see on kõrvale lükatud. Ma just käisin tal külas,» jutustas Sihvart.
Vankreid teeb ta vanadest lastevankritest ja välivoodi torudest. Materjali toovad inimesed, see peab olema kerge. Samuti kasutab ta ära praakvankreid, mida müüjad minema viskavad.
Loe intervjuud Sihvartiga pikemalt siit.