Ostja leidnud kinnisvaramüüja kergitas järsku hinda

Pärast potentsiaalse ostjaga tehingu kokku leppimist kergitas müüja ootamatult hinda. Foto: Margus Ansu

Valgamaa mees soovis osta kinnistut, mille eest küsiti algul üht hinda, ent päev peale ostja leidmist ning asjade kokku leppimist juba veerandi võrra rohkem. Kinnisvaraportaalis ilutses veel tänaseni vana hind.

Vabakutseline kirjanik Martin Kasepuu soovis Tartumaale Nõva valda osta maad, et sinna maakodu ehitada. Mees leidis kena jõe-äärse tüki suurusega 3,2 hektarit. Seda vahendas Aaba kinnisvara ning hinnaks oli internetis 150 000 krooni.

«Ei hakanud kauplema, mulle hind sobis,» ütles Kasepuu. Ta helistas Aaba kinnisvara maaklerile, ent asjad ei läinud nii libedalt, kui oleks oodanud. Maakler kinnitas hinda ning lubas tagasi helistada. Kui ta seda järgmise päeva kella kümneks teinud ei olnud, võttis Kasepuu ise kõne tagasi.

«Siis ta ütles, et hind on hoopis 200 000,» rääkis pettunud ostja. Veel täna küsiti KV.ee kinnisvaraportaalis aga ikkagi 150 000 krooni. «Asjale lisab veel jumet see, et kinnistu omaniku ütluse kohaselt käskis maakler hinda tõsta, müüa mitte alla 200 000.»

Ent juhtum pole üldsegi mustvalge. «Sel hetkel, kui klient helistas, oligi hind 150 000, aga kui omaniku naabrid sellest kuulsid, pakkusid nad rohkem,» seletas Aaba kinnisvara maakler Eneken Tikk hinna kujunemise tagamaid. «Naabrite huvi oli, et sinna ei tuleks võõrast.»

Tikk rääkis, et sellist asja pole kuskil kirjas, et omanik ei tohi oma hinda järgmisel päeval muuta. «Viimasel ajal tuleb rohkem selliseid asju ette, et kui kokkulepped on sõlmitud, siis omanik loobub üldse müümisest,» rääkis Tikk. «Mõtleb, et hind on liiga väike ja ootab paremat aega müümiseks. Meie poolt on viimasel ajal palju tühja töö tegemist.»

Et hinda oli siiski kergitatud kiiresti ja ilma teavitamata, pöördus Kasepuu õiglust otsides nii kinnisvarafirmade liidu kui Eesti kinnisvaramaaklerite koja poole.

Kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liikme Aivar Roosiku sõnul tuleb neid asju ette. «Ma ei saaks öelda, et nad on sagedased või harvad,» lausus ta. «Omanik võib igal hetkel oma asja müümisest keelduda. Kui lepingus on trahvid sees, siis ta peab trahvid maksma.»

Roosik rääkis, et müügipakkumisi, mis on internetis kuulutustena, ei saa juriidiliselt käsitleda pakkumustena, millega nõustudes tuleb seda hinda maksta. Tegemist on hinnaettepanekuga.

«Kui inimene käis juba küsimas ja ütles, et on huvitatud, siis sel juhul ei tohi maakler enam soovitada hinda tõsta. Samas, kui ostjaid on palju, huvi suur ja tuleb mitu pakkumist, siis on õige, et müüja ei teeks majanduslikult kahjulikku tehingut,» vaagis Roosik. «Kui hinda tõsta, siis tuleb seda huvilistele kohe öelda.»

Eesti kinnisvarafirmade liidu esimees Peep Sooman nentis, et aegajalt selliseid äkilisi hinnamuutmisi juhtub.

«See ei ole maakleri tegemata töö, vaid omanik mingil hetkel otsustab, et ei müü,» rääkis ta. «Põhjus võib olla selles, et omanik satub liigsesse ekstaasi kui tal on ostja ja proovib rohkem välja pigistada.»

Sooman rõhutas, et maakler on vaid vahendaja. Siiski peab kunagi ka ise kinnisvara müümisega tegelenud ja vastavat haridust omav Kasepuu probleemiks mitmete kinnisvaramaaklerite kehva taset.

«Minu arvamist mööda saab kvalitatiivset puhastust kinnisvaraturul teostada vaid selle läbi, kui kinnisvaralisele tegevusele lubada vaid eriharidusega ning atesteeritud kinnisvaratöötajaid,» märkis Kasepuu. «Selliseid, kes vastutavad nii kinnisvara omaniku, müüja kui ka potentsiaalse ostja ees nii oma kui ka kutseliidu renomeega.»

Kinnisvaramaaklerite koja liige Peeter Nurme sõnul üritatakse juba mõnda aega välja töötada seadust, et mitte lubada maaklerina töötada nendel inimestel, kel puudub vastav kutsekvalifikatsioon.

Nurm lisas, et seni pole justiitsministeerium ettepanekuid põhjendatuks pidanud. «Meil on oma töögrupiga kontseptsioon ammu koos, aga praegu pole me suutnud seda ministeeriumi tööplaani sisse suruda,» ütles ta.