/nginx/o/2014/05/12/3023974t1hbae2.jpg)
Itaalia ja Saksamaa vahel on vallandunud terav sõnasõda selle üle, kas Euroopa peaks asuma «paindlikkuse» ja uljama laenuvõtmise abil «kasvuteele» või jääma kindlaks kasinusele, kuni õpib elama vastavalt oma võimetele.
Berliin paindlikkust ei usu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia uus, nooruslik ja sõnaosav vasakpoolsete vaadetega peaminister Matteo Renzi näib põlevat soovist Saksa kantsleri Angela Merkeli veendumused proovile panna – põhjalikumalt, kui tema eelkäijad Enrico Letta ja Mario Monti.
Financial Timesi hinnangul meenutab Renzi pigem isegi Silvio Berlusconit, kuid selle erinevusega, et ei ole Euroopa silmis niivõrd naeruväärne.
Ühtlasi ei tavatse Renzi Berliini aadressil lihtsalt lahmida, nagu seda tegi Berlusconi, vaid üritab püüdlikult kiita Saksa majandusmudeli teatud aspekte – näiteks seda, kuidas toimib sealne tööturg.
Seetõttu on Saksa ametnikel ja parlamendiliikmetel raskem teda Euroopa liitlaste silmis diskrediteerida.
Samas hakkab Renzile vaikselt koitma sakslaste «ei» jõud nende suhtes, kes kutsuvad Euroopat üles kasinust kärpima ja laenusõltlasi poputama. Nii Brüsselis kui Euroopa Liidus üldse tagab poliitilise kaalu siiski eelarveline ja majanduslik tugevus – mitte karisma ja sõnaosavus.