/nginx/o/2009/02/06/128930t1hc077.jpg)
Euroopa kommertspangad on hakanud Rahvusvaheliste Arvelduste Pangalt (BIS) sularaha saamiseks kasutama oma kullareserve, andes märku pingelisest olukorrast rahaturgudel.
Pangad lasid sularaha saamiseks käiku kullavarud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baselis paiknev BIS, mida ka «keskpankade keskpangaks» kutsutakse, võttis 31. märtsiga lõppenud finantsaastal välisvaluuta eest vastu 346 tonni kulda, selgub asutuse aastaaruandest.
Kulla vahetustehingute puhul müüb üks pank oma kulla teisele ning lepib kokku, et ostab selle mingil hilisemal kuupäeval tagasi.
BIS on küll ka varasemalt aeg-ajalt kulla vahetustehingutega tegelenud, kuid viimastel aastatel ei ole seda teadaolevalt enam tehtud.
BISi aastaaruandes kirjeldatud vahetustehingud said IMFi andmetel alguse möödunud aasta detsembris, alates tänavusest jaanuarist – mil vallandus Kreeka kriis – on tehingute arv aga järsult tõusnud.
Sellisel viisil saadud summad moodustavad praeguste hindade juures veidi üle 13 miljardi dollari, mis on hulgipangandusturgude jaoks suhteliselt väike raha. Samas annab tõsiasi, et pangad kapitali kogumiseks oma kullavarusid kasutama on hakanud, märku sektoris valitsevatest pingetest.
Euribor – ehk kurss, mille alusel pangad üksteisele laenu annavad – on tõusnud juba 27 päeva järjest. Samal ajal ootavad turud närviliselt Euroopa pankade «koormustestide» tulemusi, mis on lubatud avalikustada juuli lõpus.
BISi aruandest selgub, et vahetustehingutega saadud kulda hoitakse keskpankades.
Jutud tehingutest on mõjutanud ka kullaturgu. Mõned maaklerid peavad seda põhjuseks, miks kulla hind on langenud viie nädala madalaimale tasemele alla 1200 dollari Troyes’ untsist.
Copyright The Financial Times Limited 2010.