Pensionifondid näitavad kasinat tulemust

Kunagine Hansa pensionifondide reklaamitahvel. Foto: Toomas Huik.

Et miljardeid kroone rahva pensioniraha haldavate fondidega on midagi mäda, näitab tõsiasi, et riigi suurimad, Swedbanki K3 ja SEB Progressiivne on kolme aastaga kaotanud varast seitse protsenti.

Miinus seitse protsenti oli eilseks nende fondide 36 viimase kuu tootlus. Neis kahes fondis on üle poole teise samba pensionivarast, mille maht oli eile kokku 15,4 miljardit krooni. Eesti kogumispensionisüsteemi häda näibki olevat see, et mida populaarsem fond, seda nõrgem tulemus.

Teise samba pensionifondi saab tuleva aasta maikuust praeguse ühe korra asemel vahetada kolm korda aastas. Vastavat muudatust pakkuv seaduseelnõu vajab veel valitsuse ja riigikogu heakskiitu.

Senisest palju tihedama vahetamiskorra pooldajad usuvad, et see sunnib fondivalitsejaid rohkem pingutama. Rahvas saab hääletada n-ö jalgadega. Vastased aga märgivad, et vähese finantskirjaoskusega rahvas hakkab fondide vahel tõmblema ja toob kokkuvõttes liiga tiheda fondivahetusega endale ainult häda kaela. Pensioni kogutakse üle 40 aasta ja finantsnäitajate spurdi teinud fond ei pruugi maratoni esimesena lõpetada.

Kuigi finantsinspektsioon ja konkurentsiamet sooviksid õigust pensionifondi veelgi tihemini vahetada, on rahandusministeerium jäänud kompromissi juurde.

Rahandusministeeriumi pensioniasjatundjad Siiri Tõniste, Tõnu Lillelaid, Thomas Auväärt ja Kertu Fedotov kirjutavad seaduseelnõu saatesõnas, et finantskriisi ajal on Eesti pensionifondid kaotanud üle kolme miljardi krooni. Veel mullu sügisel polnud fondid löögist taastunud ja inimesed olid seitsme aastaga maksnud fondidesse 14,8 miljardit krooni, samas kui fondides oli alles 14,3 miljardit krooni.

«Suurem mõju oli finantskriisil suuremate fondivalitsejate pensionifondidele ja märksa väiksem väiksemate fondivalitsejate fondidele,» kirjutavad eelnõu autorid.

«Ka rahvusvahelise võrdluse kannatavad Eesti pensionifondid välja väga erinevalt. On nii neid, mis on näidanud keskmisest märksa paremaid tulemusi, kui ka neid, mis on jäänud keskmisele oluliselt alla,» lisavad autorid.

Kõige tugevamad, LHV ja ka Ergo pensionifondid on riigis ühed väiksemad.

Finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm lausus, et suurema kontorivõrguga pankadel on parim võimalus oma pensionifonde müüa. Kuigi seadus ei luba enam pankadel nõuda, et laenuvõtja ostaks ka sama panga pensionifondi, kipuvad Eesti inimesed siiski ostma kõik finantsteenused ühest kohast.

«Inimeste vähene huvi oma pensionivara vastu on probleem,» lausus Nõmm.

«Eeldame, et osakuomanik suudab pensionisüsteemist aru saada ja mõjutada seda, riik on andnud fondidele pensionivara valitseda, aga süsteemiviga on, et riik on pannud liiga vähe inimeste harimisse,» lausus Nõmm.

Teised olulisemad muudatused teise samba eelnõus on investeerimispiirangu seadmine konservatiivsetele fondidele. Nad tohivad investeerida vaid reitinguga väärtpabereisse. Pangad peavad näitama pensionifondide kulusid ja tulusid aruannetes eraldi real. Samuti tuleb pensionifondide nõukogudesse kaasata vähemalt üks sõltumatu liige.

Kolmas sammas läheb odavamaks
•    Kui praegu tuleb tööandjal kolmandasse sambasse tehtud sissemakse eest tasuda täies mahus erisoodustusmaksu, siis tuleva aasta algul peab tasuma vaid selle maksuliigi sotsiaalmaksu osa. Seega läheb pensionisambasse panustamine odavamaks kui inimesele palga maksmine. Praegu maksavad kolmanda samba pensionimakseid oma töötajaile üksikud firmad ja ka Eesti Pank.
•    Kui praegu on kolmanda samba igakuise makse väikseim lubatud summa 500 krooni (31,96 eurot), siis tuleva aasta 1. aprillist on see 20 eurot (312,93 krooni). Rahandusministeerium loodab sellega meelitada ka vaesemaid inimesi raha koguma. Praegu on kolmas sammas ligi 130 000 inimesel.
•    Tuleva aasta alguses saab kolmandasse sambasse maksta tulumaksuvabalt kuni 15 protsenti aastasest sissetulekust, aga mitte üle 4000 euro (62 586,4 krooni).
Allikas: rahandusministeerium